Kuidas mõjutab peagi jõustuv seadus ettevõtjat?

Uue seaduse valguses ei pea ettevõtjad tundma hirmu “vana hea sõbra” – äriseadustiku – käibelt kadumise pärast. MTSÜSi jõustumisega muutub peagi 20 aastat kehtivas äriseadustikus vaid üks paragrahv, s.o paragrahv 1, kus täpsustub ettevõtja mõiste.

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on MTSÜSi eesmärk ühtsete majandustegevust reguleerivate normide kehtestamine majandustegevuse lubamisele, piiramisele ning keelustamisele riigi poolt, sest keeruline majandustegevuse õigus on selge takistus ettevõtlusega alustamisel.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse loomisel on olnud üllas eesmärk – lihtsustada ettevõtjate tegevust: kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja vähendada ette­võtjate jaoks bürokraatiat. Võimalik, et seadus soovitud eesmärki täidabki, kuid selle eesmärgi poole liikumine algab seaduse tekstist arusaamisest.

Põhiseadusest tulenevalt on igaühel õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ja lõpetada majandustegevust. Sellisel üldisel õigusel ja vabadusel on ka teatavad, seadusega kehtestatud piirid ja piirangud.MTSÜSi kontekstis on piiranguteks kohustus kas majandustegevusega alustamisest teatada või kohustus saada tegutsemiseks vastav luba. Mida aga vastavad kohustused täpsemalt tähendavad? Vaba majandustegevuse erisusena võib ettevõtjale ette näha kohustuse teatada majandustegevuse alustamisest registripidajale. Selline kohustus on ettevõtja teatamiskohustus. Vastava kande puudumine registris ei tähenda aga iseenesest keeldu tegutseda. Mõistagi ei anna ­MTSÜS loetelu teatamis­kohustusega tegevusaladest. Millised vastavad tegevusalad on, tuleneb eriseadustest. Seaduseelnõu seletuskiri toob välja 20 erinevat tegevusala, millel tegevuse alustamisega kaasneb teatamiskohustus. Olgu siinjuures öeldud, et kõnealune teatamiskohustus puudutab selliseid tegevusalasid, millel on praegu kehtivas õiguses vaja tegutsemiseks haldusorgani poolt väljastatud tegevusluba. Samuti on oluline teada, et teatamiskohustus ei puuduta mitte ainult asutatavaid ettevõtjaid, vaid teatamiskohustus on pärast 1. juulit sel aastal ka juba registrisse kantud ettevõtjal, kes alustab majandustegevust uuel teatamiskohustusega tegevusalal.Teatamiskohustusest erinev on loakohustusega tegevusaladel tegutsemine, millel tegevuse alustamise eeldus on haldusorgani ehk siis käsitletava seaduse mõistes majandushaldusasutuse vastav luba. Nii nagu teatamiskohustusega tegevusalade puhul, ei “reeda” ­MTSÜS ka loakohustusega tegevusalasid.Seaduseelnõu seletuskiri loetleb aga 31 eriseadust ja nendes väljenduvat tegevusala, mis MTSÜSi tähenduses eeldavad enne tegevuse alustamist vastava loa olemasolu.

Kindlasti on kõikidele osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele tuttav äriseadustikust tulenev osaühingu juhatuse liikme kohustus tegutseda “korraliku ettevõtja hoolsusega”. Sarnane kohustus lasub ka aktsiaseltsi juhatusel ning nõukogul. Mida hoolsuskohustus praegu kehtivas õiguses aga täpselt sisaldab, seadus sõnaselgelt ei sätesta. Hoolsuskohustuse sisu on kujundatud eelkõige kohtupraktika kaudu.Arvestades hoolsuskohustuse olulisust nii haldus- kui ka karistusõiguslikust aspektist, on vastav mõiste “sõnaselgelt” sätestatud MTSÜSis (§ 29). Tuleb aga tunnistada, et seaduse sõnastus  ei pruugi hoolsuskohustuse adressaadile esmasel lugemisel kuigivõrd selge ja elementaarne olla.Nimelt sätestab seadus, et “ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimuste mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks”.Sellise sõnastuse mõistmiseks tuleb ka juristil seaduse kõrvale appi võtta seaduseelnõu seletuskiri, mis toob oluliselt selgemalt välja, et hoolsuskohustus puudutab eelkõige ette­võtja tegevust töötajate majandustegevuse nõuetest teavitamisel ja vajaduse korral koolitamisel, samuti kõikide eelduste loomisel selleks, et töötajad ei rikuks majandustegevuse nõudeid. Näiteks peavad kaubandusettevõtted teavitama oma töötajaid alkoholi- ja tubakamüügile kehtestatud piirangutest, kontrollima piisavalt töötajate tegevust jne.Lisaks ülalnimetatud majandustegevuse nõuete mõnevõrra ebaselgele olemusele seaduses sätestatakse eraldi ka majandustegevuse põhinõuded (§ 6 lg 2) – nõuded, mis kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised nõuded  ning isikulised majandustegevuse nõuded (§ 6 lg 3), mis erinevalt majandustegevuse nõudest ja majandustegevuse põhinõudest on oluliselt konkreetsemad.

Olgu näiteks nõuded haridusele, kvalifikatsioonile või ka tervisele. Seaduse (§ 6 lg 6) kohaselt ei pea isikulistele nõuetele tingimata vastama ettevõtja ise.Majandustegevusega tegeleva isiku asemel võib nõuetele vastata ka kolmas isik, kui see ei ole seadusega välistatud. Nõuetele vastav isik ei ole aga ettevõtja esindaja, vaid lihtsalt ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kes ei tegele iseseisvalt majandustegevusega.Majandustegevuse nõue võib olla ka esemeline (§ 6 lg 5). Eelkõige on sellisteks nõuded tegevuskohale, ehitisele, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile.Ei tea, kui palju aitab seaduse adressaadi hulka kuuluvat teenuseosutajat teadmine, et teenuseosutajale ja isikule, kes ostab või soovib osta teenuseosutaja poolt pakutavaid teenuseid (edaspidi klient), ei või kehtestada nõudeid, mis on vastuolus teenuste direktiiviga (§ 6 lg 7). MTSÜS pühendab eraldi paragrahvi teenuseosutaja kohustustele (§ 31). Tuleb tunnistada, et nii mõnigi nõue antud paragrahvis võib küsitavusi tekitada, kuid sätte adressaadid peavad kõigepealt jõudma selgusele, kas nad seaduse tähenduses üldse alluvad teenuseosutaja mõistele, ning seejärel seaduses loetletud teenuseosutaja kohustustele.

Uue seaduse jõustumisega kaotab küll kehtivuse majandustegevuse registri seadus, kuid selle alusel juba registreeritud ettevõtjad muutuvad teatamis- või loakohustusega tegevusalal tegutsevateks ette­võtjateks.Ka on oluline, et kui ­MTSÜS näeb teatamiskohustusega ette­võtjatele ette täiendavate andmete esitamise kohustuse võrreldes varem kehtinud seaduses nõutuga, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 30 päeva jooksul alates MTSÜS­i jõustumisest. Vastasel juhul loetakse ettevõtja teatamiskohustus mittetäidetuks.Sarnaselt teatamiskohustusega  tuleb ettevõtjal juhul, kui MTSÜS näeb loakohustuse täitmiseks ette täiendavate andmete esitamist või täiendavat eelkontrolli võrreldes majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, esitada 30 päeva jooksul alates ­MTSÜSi jõustumisest taotlus tegevusloa saamiseks.Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui ta taotlust tähtajaks ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata (§ 76 lg 4).     Arvestades nimetatud kohustuste panemist ka tegutsevatele ettevõtjatele, on just praegune aeg veenduda, kas uue seaduse jõustumisega kaasnevad ettevõtjale täiendavad tähtajalised kohustused või mitte.

 

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

Võeti vastu 23. veebruaril 2011, jõustub 1. juulil 2014

Majandustegevusiseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud (§ 1 lg 1).

Ettevõtjamajandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik.

Ettevõtjaga seotud isikettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist vm isik, kes omab valitsevat mõju ­ettevõtja juhtimise üle.

Teenuseosutajaettevõtja, kes alustab teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamist või osutab sellist teenust.

 

Uus sanktsioon ettevõtjatele – majandustegevuse keelamine

Majandustegevuse nõude mõiste ja sisu on seaduses läbivalt olulise tähtsusega, sh ettevõtja suhtes kohaldatava sanktsiooni seisukohalt.millal ja kes saab keelata. Seadus võimaldab ettevõtja tegevuse üle järelevalvet teostaval majandushaldusasutusel ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku suhtes majandustegevuse nõuete olulise rikkumise korral majandustegevuse keelata.Keda saab keelata. Keeldu võib rakendada mis tahes majandustegevuse valdkonnas – nii vaba, teatamiskohustuse kui ka loakohustusega tegevusalade puhul.Meede on kohaldatav ka isikute suhtes, kes ise ei ole ettevõtjad – majandustegevuse keelu korral kaotab isik õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sellel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises (§ 36 lg 2).Keelu kohaldamise aeg. Maksimaalselt üks aasta arvates keelamise otsuse kehtima hakkamisest. Samas annab seadus võimaluse keelu kehtivuse ajal taotleda selle kehtetuks tunnistamist. Oma taotluses peab isik suutma tõendada, et on edaspidi võimeline hoolsuskohustust täitma.