Vutiklubid börsidel ei skoori

11. mai 2014, 07:31

Möödunud sajandi lõpus suure hooga börsile tormanud vutiklubide aktsiad on olnud riskantne rahapaigutus ning lõviosa klubidest on  turult taandunud. Klubide omanikud jahivad investoritelt peamiselt odavat raha.

Pärast seda kui esimesena Euroopas 1983. aastal rahahädas Inglismaa vutitiim Tottenham Hotspur FC end Londoni börsil noteeris, on aktsiaturgudel õnne katsunud kümneid teisigi meeskondi, kuid valdavalt edutult. Nii läks seesama börsiajalugu teinud meeskond vähem kui kahe aasta eest tagasi eraomandisse. Ettevõtte juhataja Daniel Levy tõi toona uudisteagentuurile BBC põhjenduseks, et börsilolek piiras ettevõtte võimalusi rahastamise leidmiseks. Alates 1989. aastast oli meeskonna aktsia roninud ligi 25 pennilt 39 pennini ehk tõusnud pea 36%.

Klubid õngitsevad odavat raha

Briti jalgpalliklubide hilisemaid katseid kaasata avalikkust aktsionärina nähakse samuti luhtunud eksperimendina. Peale UEFA Meistrite Liiga loomist 1992. aastal kasvasid hüppeliselt ülekannete tulud ja omanikud tormasid raha sisse kasseerima, kirjutas Economist.  Et aktsiate emiteerimises nähti võimalust raha kaasata, oli 90ndate keskpaigaks end börsile rivistanud juba 27 meeskonda.

Hoolimata kõrgest aktsiahinnast oli konkurents tähtmängijate üle äärmiselt tihe, mis tähendas, et suur osa rahast läks jagamisele mängijate, mitte aktsionäride vahel. Samuti ei maksnud enamus tiime dividende ja klubide turuväärtused alustasid allakäiku. Põntsu pani ka 2000. aasta, mil globaalsed turud pöördusid langusse.

Lisaks kaasnes noteerimisega üksjagu soovimatut vastutust. Jageleda tuli pettunud fännidest aktsionäridega ja määrustele vastamine võttis klubide kaukast kuni 100 000 naela aastas. Just neil põhjustel lahkus läinud kümnendi alguses börsilt suurem osa Briti klubidest. Euroopa jalgpalliklubide ühisindeksis STOXX Europe Football on esindatud veel vaid Šoti klubid Celtic ja Rangers Football Club.

Punased kuradid taas börsil

Arvatavasti üks börsiajaloo huvitavamaid jalgpalliklubisid on Manchester United, mis tegi börsidebüüdi juba 1990. aastal. Alates 2003. aastast hakkas oma osalust klubis järjepidevalt suurendama USA ärimees Malcolm Glazer, kes kasvatas oma osa 2005. aastaks 98%le ning sai pärast viimase 2% aktsiate omandamist klubi ainuomanikuks.

Jõudnud 75% osaluseni kasutas ta sellega kaasnevat võimalust klubi Londoni börsinimekirjast maha arvata. Klubi ülevõtmine läks Glazerile maksma ligi 1,5 miljardit USA dollarit, millest enamik oli laenuraha.

2012. aastal otsustas ärimees klubi kapitali kaasamiseks taas börsile viia. Kuigi algselt olid laual ka Hongkongi ja Singapuri börs, tehti avalik esmapakkumine hoopis New Yorgi börsil. Klubi teisel IPOl ehk aktsiate esmaemissioonil läks müüki 16,7 miljonit osakut. Aktsia hinnaks sai14 dollarit. Kusjuures IPO järgselt jäi Glazerite perele kontroll 89,9 protsendi A- ja B-tüüpi aktsiate üle, tagades sedasi 98,7% hääleõiguse. Praegu on aktsia hind 17,42 dollarit ja ettevõtte turuväärtus 2,85 miljardit dollarit ehk 2,05 miljardit eurot.

Võlad ajasid aktsiaturule

Mullu viimasel poolaastal langes ettevõtte puhaskasum 49%, 22 785 eurole. Siiski võib eelmist aruandeperioodi pidada klubile suhteliselt soodsaks. Võrreldes aasta taguse ajaga tõusid reklaamitulud 124,5 miljonile eurole (30%,) ja ülekannete tasud kasvasid 80,7 miljonile eurole (24,4%).  Ettevõttel oli võlgu 434,5 miljonit eurot.

Economisti hinnangul on just Glazeri võlakoorem see, mis teda klubi taas börsile viima sundis. Selle asemel, et ettevõtte finantsseisu parandamiseks laenu võtta, lootvat klubiomanik, et aktsiainvestorid laenavad talle n-ö tasuta raha.

Briti majandusleht spekuleerib, et Glazer võib klubi börsilt maha arvata nii pea kui suudab ettevõtte bilansi stabiliseerida. Kui tal õnnestub aktsia hind kõrgel hoida, võib aga paljudel konkurentidelgi tekkida kiusatus oma osakud taas börsile viia.

Euroopa vutiklubide aktsiad tõusuteel

Börsil kaubeldavad Briti jalgpalliklubid pole mingi erand. Investoril on võimalik saada osa vähemalt 23st Euroopa või Türgi vutitiimi võitudest ja kaotustest. Just nii mitu klubi sisaldab sama regiooni jalgpalliklubide finantsvereringet jälgiv STOXX Europe Football index, mis on tänavu tõusnud 6,3%.

Silmas tuleb pidada, et klubid teenivad peamiselt piletimüügilt, reklaamilt, sponsoritelt ja ülekandetasudelt. Sealjuures mõjutavad ettevõtte käekäiku oluliselt meeskonna saavutused murul.

Osalusest FC Levadias, Tartu Tammekas või FC Floras investoril unistada ei maksaks. Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht ütles, et kõik Eesti klubid pingutavad, et ots otsaga kokku tulla ja on registreeritud MTÜdena. "Selles kontekstis on börsist rääkimine hoopis teine maailm," toonitas ta. "See mis toimub tippjalgpallis see on 5% ülejäänud 95% maailma jalgpallist põhineb entusiasmil."

Poomi koduklubi aktsia hirmkallis

Siiski on huvilisel kaudselt võimalik toetada välismaal leiba teenivate Eesti pallurite endiste koduklubide aktsiaid. Näiteks saab LHV investeerimispanga vahenduselgi soetada Taani klubi Silkeborg osakuid, kus mänginud Eesti ründaja Kaimar Saag.

Ka on teoreetiliselt võimalik soetada Mart Poomi endise koduklubi Arsenali aktsiaid. Tõsi, ühe Londonis noteeritud klubi osaku eest tuleb huvilisel välja käia enam kui 15 000 naela. Meeskond ei kuulu Londoni börsi põhiindeksisse (FTSE) vaid "kaupleb" vähem kui kahe aasta eest loodud alternatiivsel ICAP väärtpaberiturul.

Praegu jagunevad klubi osakud pea 67% ulatuses Enos Stanley Kroenke ja ettevõtte Red & White Holdings vahel. Viimase kaasomanik on Vene oligarh Alisher Usmanov. LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum tõdes siiski, et jalgpalliklubide väärtpaberitega kauplemine ei ole nende klientide hulgas olnud eriti atraktiivne. Manchester  United'i ees Forbesi hinnangul maailma väärtuslikemad jalgpalliklubid Real Madrid (turuväärtus 3,44 miljardit dollarit) ja Barcelona (3,2 miljardit) börsil ei kauple.

Põnevamad klubid Euroopa börsidel

A.S. Roma

Tegemist on Itaalia klubiga, mille aktsiatega saab kaubelda kohalikul börsil Borsa Italiana. Enamik (78%) AS Roma aktsiatest kuuluvad valdusfirmale Neep Roma Holdings SpA. Neep ise on Itaalia suurim panga UniCredit'i ja finantsteenuseid pakkuva and AS Roma SPV ühisettevõtte, vahendab uudisteportaal The Richest. Siiski on igaühel, kel Itaalia börsile ligipääs, võimalik osa saada 22% vabaltkaubeldavast aktsiast. Tänu tugevale esinemisele A-seerias on aktisa väärtus aastaga kerkinud pisut enam kui 100%. Tõsi, tänavu on ettevõtte aktsia olnud 15% languses.

Juventus

Nii nagu Roma, on ka Itaalia klubi Juventus noteeritud kohalikul börsil. 60% osalusega on klubi suuromanik läbi valdusettevõtte Exor S.p.A Agnellide perekond. Dünastiale pani aluse Giovanni Agnelli, kes lõi enam kui sada aastat tagasi Fiati autobrändi. Tema lapselaps Andrea Angelli on praegune Juventuse president. Kuna alates 2010. aastast on 7,5% ulatuses ettevõtte osanikuks Liibüa investeerimisfondi LAFICO (Libyan Arab Foreign Investment Co). Nii on avalikult kaubeldavad 32.5% klubi aktsiatest. Ühe aktsia hind on 23 eurosenti. Sealjuures tuleb arvestada, et võrreldes Roma vutiklubi 136 198 osakuga on Juventus emiteerinud 1,016,729 aktsiat.

Borussia Dortmund

Saksamaa üks kahtlemata legendaarseimaid jalgpalliklubisid tegi aktsiate esmaemissiooni (IPO) juba 14 aastat tagasi Frankfurdi börsil, olles nõnda esimene spordiklubi, mis seal noteeritud. Klubi tegevust juhib emaettevõte Borussia Dortmund GmbH & Co KgaA, mis omakorda kuulub valdusfirma Borussia Dortmund eV alla, kes kontrollib 7,24% kõigist aktsiatest. Borussia Dortmund GmbH & Co KGaA juht Bernd Geske omab isiklikult 11,71% klubist. Seega on erinevalt Itaalia tippklubidest suurem osa (81%) Dortmundi Borussia aktsiatest avalikult kaubeldavad.

Lazio

Enam kui sajandivanune Itaalia vutiklubi oli kodumaal esimene, kes end 1998. aastal aktsiaseltsiks muutis. Borsa Italianal kauplevast klubist pea 66,7% kuulub klubi presidendile Claudio Lotitole. Avalikult kaubeldavad on 33,3% klubi aktsiatest. Viimase aastaga on aktsia hind tõusnud 9,68%.

Manchester United

Maailma kuulsaim jalgpalliklubi läks esimest korda börsile juba 1990. aastal. Alates 2003. hakkas oma osalust klubis järjepidevalt suurendama USA ärimees Malcolm Glazer, kes suurendas oma aktsiakapitali 2005. aastaks 98%le ning sai pärast viimase 2% omandamist klubi ainuomanikuks. Jõudnud 75% osaluseni sai ta ka õiguse klubi börsinimekirjast maha arvata, mida ta ka tegi. 2012.aastal viis ärimees kapitali kaasamiseks uuesti börsile. Sedakorda noteeriti väärtpaberid New Yorgi börsil. Klubi teisel IPOl läks müüki 16,7 miljonit osakut. hinnaga 14 dollarit tükist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2014, 10:01
Otsi:

Ava täpsem otsing