Ehitus. Korras hoov tõstab maja hinda

14. mai 2014, 00:00

Korras hoovi pole mitte ainult ilus vaadata, vaid sellest olulisemgi on tema praktiline kasu – muru ja autoparkla on kaks eri asja ja autost trepini peaks pääsema ka linnakingaga.

Nii eramajade kui ka kortermajade juures jagunevad teed ja platsid kasutuse järgi sissepääsuteeks, autoparklaks, puhkenurgaks ja neid ühendavateks teedeks. “Aia kujundamise alguses tuleks endale selgeks teha, kuhu teed tulevad ja mis on nende otstarve,” selgitas OÜ Õuemeister omanik ja juhataja Tarmo Saupõld. Tema sõnul on oluline otsustada, kas teed tulevad sirged või käänulised. “Tihti määrab teede ja kivijooksu suuna garaaži ja autovärava ning peaukse ja jalgvärava omavaheline paiknemine.” Arvesse peab võtma ka maja arhitektuuri ja majaomanike soove. Korter­majade puhul on võimalik kombineerida kivi, ­murukivi ja asfalti.

Saupõllu sõnul on tema n-ö kivi usku ning kivi kasuks räägib see, et näiteks toru- või kaablitööde tõttu ära vajunud tee või platsi saab kerge vaevaga üles võtta ja vajunud kohad korda teha.

Asfaldi puhul on vigade parandus keerulisem ning tihti jääb see kortermajal rahapuuduse tõttu tegemata, nii et ollakse sunnitud aastaid vajunud kohti vältima ja vihma järel suuri veeloike autoparklas taluma. Hea kivi valimiseks soovitab Saupõld enne ostmist asja uurida ning eelistada pigem juba kogemustega kivitootjate tooteid, jättes uuemad, näiteks buumi ajal käivitatud tehased, harjutama.

Tõstab ka kinnisvara hinda. Korteriühistut aitab Saupõllu sõnul majaesise või hoovi korrastamises ühele meelele jõuda hea projekt. Mitte et see imesid teeks, aga hea projekt aitab uuenduste vastu olevaid inimesi veenda, et kõik majaelanikud saavad sellest midagi, selgitas ta. “Autojuhid saavad parkla, pensionärid kõnnitee, korras trepikojaesised ja puhkenurga, lastega pered mängu­väljaku ja jalgrattahoidla. Ühistu saab uue prügimaja ja kõigi elanike elu on edaspidi kvaliteetsem ning ka kinnisvara hind sellel ühistus tõuseb suuremal määral, kui on omafinantseering,” loetles ta.

  • Kõige rohkem ostetakse kõige odavamat betoonkivi

Kivipartner OÜ projektijuhi ­Rivo Kaju sõnul kasutatakse kõige rohkem kõige odavamat betoonist sillutist.

“Ehkki rohkem on hakatud kasutama ka kallimat graniitkivi, mis on praktiliselt eluaegne, on ülekaalus siiski kõige odavama betoonkivi ostmine,” ütles Kaju.

Valiku tegemisel lähtutakse platsi või tee kasutamise eesmärkidest, millest sõltub ­kivi paksus. Kivi paksus ja kuju omakorda määravad kivi hinna.

Tavaliselt tulevad inimesed ­Kaju sõnul poodi juba kindla visiooniga. “Kas öeldakse, et tahame teistsugust kui naabril, või siis on piltidelt vaadatud midagi,  mis meeldib,” selgitas Kaju.

Tema sõnul sõnul nad ise halle kive enam ei soovita, sest neid on tegevuse jooksul juba väga palju nähtud. “Kui kive üksikuna vaadata, siis üldpilti ei saa, seega tasukski võtta eeskujuks juba mõni vamis töö,” lisas ta.

Kaju tõi välja, et lisaks eelpoolnimetatule on veel ka valgus­kivid, mida kasutatakse üsna vähe. “Nende hind on nii kõrge, et ei kujuta ette, et terve plats nendega kaetaks, see oleks üüratu summa, pigem lisatakse üksikud kivid efektsuse loomiseks.”

Lisaks pole Kaju sõnul kindel, kas valguskividest laetud pind oleks üldse piisavalt vastupidav, sest kivid ei pruugi olla piisava siduvusega.

Miks  neid aga niivõrd vähe kasutatakse, on tema sõnul kinni ilmselt teadmatuses, aga ehk ka hinnas. Näiteks avaliku ruumi projektides pole neid kordagi kasutatud.

  • Looduskivi sobib eksklusiivsemasse keskkonda

Peamiselt looduskivi ja savitellisest sillutise, vähesel määral ka betoonkivi paigaldamisega tegeleva Graniitkivi.ee juhi Tarmo Teevälja sõnul sobib betoonkivist kallim looduskivi eksklusiivsematesse paikadesse, nagu vanalinn või mõisad.

Graniitkivi- ja savikivisillutise hinnad jäävad Teevälja sõnul samasse hinnaklassi ehk umbes 30–40 euro kanti ruutmeetri kohta. Betoonkivi kui veidi soodsam on tema sõnul võimalik kätte saada ka hinnaga 6–9 eurot ruutmeeter, kuid põhja ettevalmistus jääb kõikidel juhtudel samasse hinnaklassi.

Teevälja sõnul on looduskivi probleemiks see, et arhitektid ei näe projektis tihti ette mustrit ja pakkumistes arvestatakse sageli kõige odavama lahendusega. “Sellest tekivad suured probleemid hiljem, kui peaks hakkama kivi paigaldama ja tellijal tekib oma nägemus, sest hinnaerinevus võib olla kuni 30% kivi paigalduse hinnast.”

Teeväli lisas, et graniitkivi on võrreldes betoonkiviga peaaegu et igavene, mis tähendab, et isegi kui kivi peaks aluspinna muutuste tõttu ära vajuma, saab seda aluspinna kohendamise järel taas paika panna.

“Kui võrrelda betoonkivi- ja savikivisillutist, siis savikivi peab kauem vastu, sel on ilusam ja naturaalsem värv ning see kannatab paremini soolasid,” selgitas ta.

Teevälja sõnul leidsid nad kord vanalinnas kive paigaldades ühest hoovist täiesti korralikud savitellised, millel seisis tootmise aastana 1914. Enamik kive olid terved ning siiani ilusa punase värviga.

Kuigi Teeväli poolikutesse lahendustesse ei usu, on tema sõnul põhimõtteliselt võimalik aias kombineerida killustikuga kaetud sissesõiduradu autodele ning sillutiskiviga kaetud jalgteid. “Hiljem, kui tekib rohkem võimalusi, saab siis ka autosõiduosa sillutiskiviga katta. Kui teha vastupidi, siis mulle tundub, et killustiku või mulla peal kõndimine ei ole just meeldiv.”

 

Tasub teada

  • Kuidas saada kogu ühistu hoovi korrastamiseks ühele meelele?

Kõiki elanikke häirib:
– kui pargitakse kontrollimatult suvalistesse kohtadesse kortermaja ees
– autodest ei ole võimalik mööduda ja kiirabi ei saa trepikoja ukseni sõita
– kui auto ratastega rikutakse muru
– kui rikutud murult kantakse jalatsitega trepikotta ja korterisse pori
– kui korteriomanik ei oma sõiduautot, kasutavad korteriühistu parkimiskohti aeg-ajalt külla tulnud sugulased, tuttavad ja sõbrad

Allikas: KH Abi

 

Hind

  • Betoonkivisillutis kõige soodsam

sillutise hind eurodes ruutmeetri kohta
Betoonkivi 6–9
graniitkivi ja savikivi 30–40

Allikas: Graniitkivi.ee

 

Kommentaar

  • Põhimure: parkimine

Aleksei Budanov, KH Abi OÜ juhatuse liige
Praegu on peamine probleem vähene parkimiskohtade arv kortermajade ees. Probleem on tõsine ja täiendavate parkimiskohtade loomisega seda ei lahenda, kuna kvartali sees pole piisavalt ruumi. Kohalikud omavalitsused pakuvad korteriühistutele abi hoovide heakorrastamiseks. Näiteks Tallinn jagab haljastamiseks tasuta mulda. Samuti on Tallinnas käivitatud projekt “Hoovid korda.” Linn kompenseerib kuni 70% hoovide heakorrakulutustest.

  • Ühine tegevus seob

Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest entusiastlikumalt osa ka ­“Teeme ära” aktsioonist, tehes korda näiteks maja juures asuva metsa­tuka või pargi. Ühine tegutsemine seob majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse paremini.
Äsja uued parkimis­platsid saanud kortermajad peaksid parkimiskohad kaasomanikevahelise kokkuleppega kindlaks määrama ning kinnistusraamatusse kandma, et hilisemaid vaidlusi vältida. Kasutuskorra paikapanemisel tuleks arvestada võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve.

 

Pane tähele

  • Mida arvestada teede rajamisel

Teed ja platsid jagunevad kasutuse järgi sissepääsuteeks, autoparklaks, puhkenurgaks ja neid ühendavateks teedeks. Hoovi kujundamise alguses tuleks selgeks teha, kuhu teed tulevad ja mis on nende otstarve.
Oluline on otsustada, kas teed tulevad sirged või käänulised. Teede suund sõltub garaaži ja autovärava ning peaukse ja jalgvärava omavahelisest paiknemisest, arvesse peaks võtma ka maja arhitektuuri ja majaomanike soove.
Kortermajade puhul on võimalik kombineerida kivi, murukivi ja asfalti. 
Kivi kasuks räägib see, et toru- või kaablitööde tõttu ära vajunud tee või platsi saab kerge vaevaga üles võtta ja vajunud kohad korda teha, asfaldi puhul on vigade parandus keerulisem.
Hea kivi valimiseks tasub eelistada kogemustega kivitootjate tooteid.
Looduskivi probleemiks on see, et arhitektid ei näe projektis tihti ette mustrit ja pakkumistes arvestatakse sageli kõige odavama lahendusega, mistõttu võib hind tõusta kuni 30%, kui tellija soovib teistsugust lahendust. Looduskivi sobib eksklusiivsematesse paikadesse, nagu vanalinn või mõisad.
Savikivi peab betoonkivist kauem vastu, sel on ilusam naturaalsem värv ning see kannatab paremini soolasid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    13. May 2014, 18:49
    Otsi:

    Ava täpsem otsing