Kindlusta lapse tulevik

27. mai 2014, 00:00

Ühed, nagu Jüri Mõis, arvavad, et raha kogumine lapse tuleviku kindlustamiseks on kahjulik ning pigem tuleks järeltulijatele haridust ja eeskuju jagada, ka säästmis- ja investeerimis­pisikut süstida. Samas teised, nagu Raivo Vare, on ­aidanud kindlustada tulevikku mitte ainult lastel, vaid ka lastelastel.

Äripäev uuris Eesti ettevõtjatelt, investoritelt ja pankuritelt, mida nad soovitavad laste tuleviku kindlustamiseks vanematele, kel on võimalik kõrvale panna vaid sadakond eurot kuus. Enamik arvas, et oluline on süsteemsus ja et investeerimist tasub alustada väikestest summadest. Eri meelt ollakse selles, kas, kuidas ja kuhu raha koguda.

  • Pangad

Kogu kontole

Anneli Laugmaa, Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht
Kõige lihtsam ja mugavam on avada kasvuhoius ja raha sinna koguda. Sel juhul ei pea ise midagi tegema ja kasvuhoius annab kõrgemat intressi kui tavaline arvelduskonto.

Praegu kehtiva tulumaksuseaduse järgi on kasvuhoiuselt teenitud intressid tulumaksuvabad. Keda praegused madalad intressimäärad ei rahulda ning kes on nõus investeerimisriski võtma, neile võib soovitada leida omale meelepärane investeerimisfond. Sinna on võimalik teha igakuine fondikorraldus. Siin peab aga arvestama, et raha väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks teenitud tulult ning kuna raha on laekunud paljude väikeste summadena, siis tulumaksu arvestus võib kujuneda küllaltki keeruliseks.

Õpeta lapsele finantskirjaoskust

Heldur Meerits, LHV Grupi nõukogu liige
Saame lapsi kõige rohkem ­aidata siis, kui räägime nendega investeerimisest. Ükski tarkus ei tule üleöö ja targaks investoriks saamine võtab ­aega. Selle käigus peaks tulevane investor ka iseendast aru saama, oma rahaga riskimine pole seesama, mis erinevaid stsenaariume paberil läbi mängida.

Finantskirjaoskus on eluks hädavajalik ja mingil määral sellest koolis ka räägitakse. Kuid siiski on haridus laiem mõiste kui kool ning oleks ebarealistlik oodata, et kool lahendaks kõik maailma mured. Veelgi enam – kui koolis õpetatu ja pere käitumismuster on vastuolus, jääb koolitarkus kaotajaks. Seega on esimene reegel see, et ka lapsevanemad käituksid finantsilises mõttes mõistlikult. Ennekõike puudutab see tarbimisotsuseid. Oleks mõistlik lastega läbi arutada, mida pere saab endale lubada ja mida mitte.

Mis puudutab sääste, tasuks alustada pangateenustega seotud tasudest. Säästude kasutamise juures tuleb arvestada, et tähtajaliste hoiuste intressid on ülimadalad. Kuid nii ei kesta see igavesti, saabub kindlasti aeg, kus deposiidid on arvestatav alternatiiv säästude investeerimiseks. Noortel on säästude investeerimisel üks suur pluss ja üks miinus. Miinus on see, et investeeritavat raha on vähe. Noore investori võimalus on see, et tal on pikk elu ees ja mida pikem investeerimishorisont, seda usinamalt töötab liitintressi efekt.

Kindlusta lapsed

Indrek Holst, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees
Lapse tarbeks raha kogumine on esmatähtis. Lapsevanemal on võimalus raha kõrvale panna selliste summade kaupa, nagu parasjagu sobib. Kogumist võib alustada ka summaga, mis kulub ühe poeskäiguga. Nii koguneb aastatega korralik summa. SEB pakub lapse tuleviku kindlustamiseks kaht kogumislahendust: lastekindlustus ja kasvuportfell. Esimene sobib vanemale, kes ei taha tegeleda investeerimise ja riskimisega ning on nõus väiksema, aga garanteeritud intressituluga. Teine sobib vanemale, kes soovib juhtida oma investeeringuid ja on valmis suurema tulu nimel ka riskima. Lapsekindlustusega kaasneb elukindlustuskaitse. See tähendab, et kui maksete tasumine katkeb seoses lepingu sõlminu surmaga, jätkab lepingusse kindlustusmaksete tegemist kindlustusselts.

  • Ettevõtjad

Õpeta laps investeerima

Jaak Roosaare, tänavu uue tulijana Äripäeva Investorite TOPi jõudnud väikeinvestor ja”Rikkaks saamise õpiku” autor
Lapse rahaliseks kindlustamiseks on kõige olulisem olla hea eeskuju – laps õpib eeskuju, mitte sõnade järgi. Minu eesmärk on lapsele õpetada, et tuleb olla ettevõtlik ja ise endale raha teenida, kõigepealt tuleb maksta endale, raha tuleb panna tööle nii, et endal oleks rohkem vaba aega ja rahaga saab teha teistele head. Mu poeg on 4aastane ja üritan teda õpetada nii, et maksan talle palka väikeste kodutööde eest ja edaspidi julgustan teda pakkuma naabritele näiteks muruniitmisteenust. Iga kord, kui laps saab raha, läheme toidame tema hoiupõrsast. Vaatame koos lapsega aktsiaportfelli ja Bondora laenuportfelli ja külastame koos üürikortereid. Ostame koos Toidupangale süüa ja paneme punase risti kastidesse raha. Lisaks ei allu ma poes nõudmistele, et “osta mulle see mänguasi!”.

Selleks, et lapsele investeerimist õpetada, on parim Bondora laenuportfelli ehitamine – seal saab alustada juba 10 euro kaupa. Mu sõbra 7aastane poeg on juba aasta aega õppinud ja harjutanud pankur olema, investeerides pool taskurahast Bondorasse. Teine idee oleks osta lapsele Disney või ­Olvi (Limpa limonaad) või mõne muu brändi omanike aktsiaid ja õpetada mõtlema nagu omanik.

Raha kõrvale panemine, et see lapsele anda, on mõtteviisi kõrval teisejärguline. Ma ei poolda ka ülikooliks säästmist, sest kui laps pole piisavalt andekas, et tasuta õppida või stippi saada, pole tal ilmselt suurt lootust vastaval erialal läbi lüüa.

Korja raha lapse hariduse jaoks

Raivo Vare, ettevõtja, Eesti Raudtee nõukogu esimees
Olen isa ja vanaisa, kindlustasin nii lapsed omal ajal, nüüd ka lapselapsed. Mõlemale viimastest on tehtud elukindlustus täisealiseks saamiseni kindlustussummale 102% reservist Swedbankis. Ka kolmandale kavatsen teha lähiajal. Sinna on võimalik ka juurdemakseid teha, mida võiks lapsevanemale soovitada juhul, kui jooksvalt sääste tekib.

Mõelda tasuks lapse hariduse jaoks raha korjamisele. Kui alustada piisavalt vara, on summa täisealiseks jõudmisel juba arvestatav ka väikeste sissemaksete korral. Mina kindlustust tehes just hariduse peale mõtlesingi.

Taskud olgu tühjad

Jüri Mõis, ettevõtja ja endine poliitik
Minu põhimõte on, et lapse finantstulevikku ei tohi kindlustada – mis mõnu talle siis jääb, kui vanemad kõik rahaasjad ära korraldavad? Ostavad lõunamere saare ja hakkavad purjetama? Ei ole vaja luua eeldusi loodrite tekkimiseks. Vanemad aidaku haridustee suunamisel, eluhoiakute kujundamisel, ülekaalu vältimisel jmt iseseisvale elule eelneval perioodil aluse rajamisel, et pärast keskkooli  või hädapärast ka alles ülikooli lõppu iseseisvalt ellu astudes poleks midagi, mistõttu laps pole konkurentsivõimeline.

Normaalne, et noorel on taskud tühjad, nii peabki olema. Vanemate toetus olgu vajadus­põhine: mida konkurentsivõimelisemaks olete lapse kasvatanud, seda vähem ta teie raha vajab. Finants­vara pole ajas üldiselt hästi säilinud ja ühegi lapse jaoks fondi kogunud ma pole. Seda oleks raske teha, sest kavatsen rohkem toetada lapsi, kes elus halvemini edenevad. Praegu ma ei tea, kas või kes need mul on.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. May 2014, 20:14
Otsi:

Ava täpsem otsing