Elektri tootmine ja tarbimine aprillis languses

Tarbi­mise languse peamiseks põhjuseks võib Eleringi teatel pidada eelmise aasta aprilliga võrreldes ligi kolm kraadi soojemat õhutempera­tuuri. Toodangu mahtu mõjutas elektri­tarbimise vähenemise kõrval ka elektri ekspordi langus. Selle aasta nelja esimese kuu kokkuvõttes on tootmine olnud 18% väiksem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Tootmise vähenemisest hoolimata püsib Eesti elektrisüsteemi bilanss jätkuvalt positiivne – aprillikuu elektribilansi alusel ületas tootmine sisemaist tarbimist 24%, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 156 gigavatt-tundi.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 108 gigavatt-tundi ehk kolm protsenti enam kui mullu samal ajal. Elektri tootmine biomassist suurenes ning tuule- ja hüdroenergia toodang vähenes. Taastuvenergia moodustas kogu elektritoodangust 13%, mida on kahe protsendipunkti võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Lätis vähenes elektritootmine aprillis aastases arvestuses 28%, moodustades kokku 533 gigavatt-tundi. Toodangu vähenemisele avaldas olulist mõju Daugava jõe väiksem vee juurdevool, mis vähendas hüdroenergia toodangut. Läti elektribilansi puudujääk moodustas aprillis kokku 25 gigavatt-tundi. Samas aasta tagasi oli Läti 134 gigavatt-tunniga ülejäägis ehk eksportiv elektrisüsteem.

Aprillikuu kokkuvõttes osteti 32% Lätis tarbitud elektrist elektribörsilt. Börsil müüdud kogused moodustasid Läti elektritoodangust 28%, mida on 18 protsendipunkti võrra enam kui märt­sis. Kasvu tingis asjaolu, et alates aprillikuust suunati börsile Läti väiksemate elektritootjate toodang.

Leedus vähenes elektritoodang 55% ja ulatus eelmisel kuul kokku 128 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine kaha­nes samas 799 gigavatt-tunnini ehk kolm protsenti. Seega suutis Leedu sisemaine toodang katta vaid 16% tarbimisest.

Baltimaade summaarne elektritarbimine langes eelmise aasta aprilliga võrreldes kuus protsenti, moodustades kokku 2009 gigavatt-tundi. Elektribilansi puudujääk kasvas aastases võrdluses kolm korda 539 gigavatt-tunnini.

Põhjamaades seevastu kasvas elektritoodang mullu­sega võrreldes kaks protsenti 32 teravatt-tunnini. Kasvu peamine vedur oli Norra, kus tootmismaht ületas aastatagust tulemust 21% võrra. Põhjamaade elektribilanss püsib juba viiendat kuud järjest positiivne. Põhjamaade summaarne elektribilansi ülejääk ehk eksport moodus­tas tänavu aprillis kokku 1,6 teravatt-tundi. Riikide arvestuses olid Rootsi ja Norra elektrit eksportivad, Soome ja Taani elektrit importivad riigid.