Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtetele tekivad uued rahastamise võimalused

    2015. aasta lõpuks tekib Baltikumi 6-7 era- ja riskikapitalifondi, mille halduses hakkab olema 450-500 miljonit eurot, ütles Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Margus Uudam Big4 konverentsil.

    "Meil on lähiajal häid uudiseid Eesti ettevõtetele, mis mõjutavad oluliselt finantseerimisvõimalusi," alustas Uudam oma ettekannet.
    Ta rääkis, et järgmise aasta lõpuks tekkivad fondid otsivad Eesti ettevõtteid, kellel on hea meeskond, hea kasvupotentsiaal ja kes alustavad ettevõttet või on juba korralikus kasvufaasis. Fondide haldusse jäävat kuni poole miljardi euro suurust summat pakutakse Uudami sõnul valdavalt Baltikumi turule, osalt ka Soome või Poola. Mitmed fondid on algatatud Eestist, mis annab suurema eelise Eesti ettevõtetele.
    "Ühtpidi võib vaadata, et ettevõtetel on laenupiir juba käes ja see seab kasvule pudelikaela. Omakapitali oleks juurde vaja, ise investeerimiseks nii palju võimekust ei ole ja ettevõtte kasv jääb paigale," kõneles Uudam.
    Ta märkis, et see võib tunduda tohutu rahapakkumisena ja tekib küsimus, kuhu see summa pannakse. "Tegelikult, kui teeme matemaatika ära, siis ei ole see suur summa. Eesti ettevõtete peale tähendab see aastas 20-30 miljonit eurot investeeringuid. Tegemist on lausa kahetsusväärselt väikse numbriga," rääkis Uudam. Ta selgitas, et selliste numbriteni jõuab selliselt, et kõik fondid investeerivad mitmes riigis ja investeeritavast rahast kolmandik tuleb Eestisse. Lisaks paigutavad fondid raha viie aasta jooksul, mis tähendab, et aastas investeeritakse üks väike osa.
    "Põhieesmärk on see, et Eesti ettevõtetel oleks oma kapital kergelt kättesaadav, selliselt, et ettevõtjal on konkurentsipilt, mitu fondi konkureerivad, et pakkuda kapitali," ütles Uudam. Kui kokku lüüa, milline on keskmine tehingumaht ja kui suur on tehingute sagedus, toimub aastas tema sõnul kuskil 10-13 tehingut.
    Eelkõige saavad head võimalused investori leidmiseks idufirmad ja innovaatiliselt alustavad ettevõtted. Neile keskenduvaid riskikapitalifonde tuleb kolm, lisaks äriinglid. Nii-öelda traditsioonilistele ettevõtetele on kaks fondi, mida on Uudami hinnangul vähe ja neid on kindlasti juurde vaja.
    "Meil on kõvasti tööd, et tuua turule uusi fonde ja fondihaldureid. Selles valdkonnas ei ole piirang raha, ehkki me tihti nii mõtleme. Meie põhiline piirang on vähene arv investeerimiskogemusega fondihaldureid. See on põhiasi, mille nimelt töötame, et neid oleks rohkem," rääkis Uudam. Ta lisas, et selleks üritatakse luua rahvusvahelisi meeskondi.
    Uudam tõi välja, et nende fondide vedajad on Balti riigid, Eestis valitsuse tasemel Kredex ja Euroopa investeerimisfond.
    "See on positiivne areng, mille suunas aktiivselt töötame ja kus me loodame, et meil õnnestub Eesti ettevõtlus ja ettevõtjad saada heaks koostööpartneriks. Uuringud näitavad, et teadlikkus sellest on väga madal ja suur töö tuleb ära teha," kõneles Uudam.
    28.-29. mai toimus Äripäeva ja audiitorbüroode Ernst&Young, PwC, KPMG, Deloitte korraldatud finantsjuhtide konverents BIG4. Konverentsil astusid üles audiitorbüroode juhid ja prominentsed finantsvaldkonna eksperdid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Šiauliu Bankas vedas Balti koondindeksi rohelisse
Kuna Šiauliu Bankase aktsiatega kaubeldi teisipäeval enim ning aktsia tõusis märkimisväärselt, tõusis Balti koondindeks +0,15% ning Vilniuse börs kerkis +0,45%. Tallinna turg taganes -0,04% ning Riia börs langes -1,89%.
Kuna Šiauliu Bankase aktsiatega kaubeldi teisipäeval enim ning aktsia tõusis märkimisväärselt, tõusis Balti koondindeks +0,15% ning Vilniuse börs kerkis +0,45%. Tallinna turg taganes -0,04% ning Riia börs langes -1,89%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Bentley Continental GTC roolis tundub elu kui lill
Kaasaegse kunsti galerist ja teemantide nõustaja Maria Shevchenko armastab elus kolme asja: kunsti, luksust ja kiirust. Kõik need kolm leidis ta ühel nädalavahetusel Bentley Continental GTC näol. Proovisõidust luksusliku kabrioletiga sündis alljärgnev mõtisklus elamise kunstist.
Kaasaegse kunsti galerist ja teemantide nõustaja Maria Shevchenko armastab elus kolme asja: kunsti, luksust ja kiirust. Kõik need kolm leidis ta ühel nädalavahetusel Bentley Continental GTC näol. Proovisõidust luksusliku kabrioletiga sündis alljärgnev mõtisklus elamise kunstist.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.