Bakuu-afääri osalised mõisteti esimeses astmes süüdi

02. juuni 2014, 00:00

Harju maakohtu kohtunik Leo Kunman teatas reedel, et kohus mõistis Bakuu-afääri osalised 3–6 kuuks reaalselt vangi ja rahuldas ka nende vastu esitatud enam kui 12 miljoni eurose investorite tsiviilhagi. Kohtualused on juba teatanud, et vaidlustavad otsuse.

Süüdimõistev otsus kuulutati investeerimiskelmuses välja Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja leedulasele Šarunas Skyriusele. Kelmusele kaasaaitamises mõisteti süüdi ka omaaegne lugupeetud investeerimisnõu pakkuja, Rain Tamme osalusega aktsiaselts GFAS (endise nimega Gild Financial Advisory Services), mis praegu on likvideerimisel.

Oluline suunanäitaja. Tegemist on esimese investeerimiskelmuse kohtuprotsessiga Eestis, sestap kujuneb lõplikust kohtuotsusest tähtis suunanäitaja. Esimese kohtuastme otsus oli karmim, kui isegi prokurör taotles. Nimelt taotles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus tsiviilhagi rahuldamist ja tingimisi vangistusi. Kohtunik Kunman aga otsustas, et süüdimõistetud peavad ka mõne kuu vangis istuma.

GFASile mõistis kohus rahaliseks karistuseks 150 000 eurot. Ka siin oli kohtuniku otsus karmim Evestuse karistusettepanekust – prokurör pani ette rahalise karistuse 100 000 eurot.

Kohtualustele tõenäoliselt valusaim otsus oli aga enam kui 12 miljoni eurose tsiviilhagi täielik rahuldamine. Avalike andmete põhjal ei ole kohtualustel sellist vara, et nad suudaksid hagis toodud summad hüvitada. Prokurör Evestus peab oluliseks, et kannatanute hagi saaks mingilgi määral rahuldatud või vähemalt alustataks selle rahuldamist. Osa kohtualuste vara jättis kohus aresti alla, ent see vara oli arestitud ka enne kohtuotsust.

Kõik kohtualused, kes olid reedel süüdimõistvat otsust kuulamas, jäid pärast istungit napisõnaliseks ja ruttasid kohtumajast kiiresti minema. “Eks ma loen, ma ju ei ole läbi lugenud seda,” sõnas Tõnis Haavel küsimuse peale, mida ta süüdimõistvast otsusest arvab. “Loen ja mõtlen. Eks ma siis otsustan ja tegutsen,” lisas ta. Leedulane Šarunas Skyrius ütles, et ei kommenteeri otsust. Ka Erki Piirsalu ainus lause oli muiates kohtumajast välja rutates: “Ei kommenteeri, aitäh!” Harles Liiv ütles, et vaidlustab kindlasti kohtuotsuse ning et süüdimõistev otsus tuli talle üllatusena.

Advokaadid olid vaid õige pisut jutukamad. Piirsalu kaitsja Aadu Luberg teatas, et kindlasti kaebavad nad otsuse edasi. “Otsus on üllatav,” sõnas Luberg. Tema hinnangul lausa väljub kohtupraktikast otsus mõista süüdistatavaile reaalne vangistus. “Aga Eestis on veel teisedki kohtuastmed,” andis Luberg mõista.

Skyriuse ja GFASi advokaadid Jaanus Tehver ning Margus Mugu saatsid reedel ajakirjanikele napi pressiteate, milles toonitasid, et otsus on tehtud alles esimeses kohtuastmes ja on jõustumata. “Seega ei ole kohtuvaidlus veel lõppenud.  Kindlasti soovime kohtuotsuse edasi kaevata,” märkisid advokaadid.

Haaveli kaitsja Leppik ütles erinevalt teistest, et nemad otsustavad edasikaebamise pärast seda, kui on kohtuotsusega tutvunud. “Ma tahaks tutvuda kohtuotsuse põhjendustega, et kujundada seisukoht,” märkis ta ja lisas, et ei pea mõistlikuks kohe edasikaebamise otsust langetada.

Luik kohtuotsusega rahul. Luhtunud Bakuu kinnisvaraprojekti üks suuremaid investoreid, meediaärimees Hans H. Luik avaldas reedel kohtuotsuse üle heameelt. “Mul on hea meel, et kohus ei jäänud uskuma süüaluste ja nende palgatud esindajate sõgedat väidet, et nad ikkagi ostsid Kaspia mere ääres meile mingi krundi,” sõnas ta.

Luige sõnul on Aserbaidžaanis Eesti eeskujul olemas nii maa- kui ka hooneteregister, mis näitab, et mingeid maid investoritele ostetud pole.

  • Prokurör: parim uudis oli hagi rahuldamine

Bakuu-afääri kohtuasja prokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et tema jaoks oli parim uudis see, et kohtunik rahuldas investorite tsiviilhagi.

Järgneb reedel vahetult pärast istungit toimunud intervjuu prokurör Evestusega.

Mida arvate kohtuotsusest? Süüdistajana taotlesin isikute süüdimõistmist ja karistamist. Maakohus on sellise otsuse langetanud ja loomulikult olen ma rahul. Ma ei ole aga kohtuotsust veel näinud, seega pole kõiki kohtu põhjendusi käepärast. Näiteks ma ei tea, kuidas kohus kuritegu analüüsib, missuguste asjaolude põhjal täpselt kuriteo tuvastatuks loeb ja millised on need uued seisukohad, mis võiks mõjutada edasist kohtupraktikat analoogsetes majandusasjades. See kõik on alles tulevik.

Tahan lisada, et kuna tegemist on jõustumata kohtuotsusega, siis ei saa kriminaalasja kohta veel midagi lõplikku öelda. Kuigi ma ei ole ühegi teise osalisega sellest rääkinud, olen enam kui kindel, et vastaspool vaidlustab maakohtu otsuse.

Mida arvate sellest, et kohtunik oli Teie karistusettepanekust karmim ja mõistis kohtualustele välja ka mõne kuu reaalset vangistust? Jah, ka mina kuulsin äsja, et kohtunik oli karmim. See ei ole väga tavapärane, et kohtunik on karmim, kuid kohtunikul on alati see õigus. Mina olen karistuse taotlemisel põhjendanud, miks ma leidsin, et tegemist oleks võinud olla ka tingimisi vangistusega. Leidsin, et kuna uuritav sündmus on toimunud juba pea seitse aastat tagasi ja möödunud on hulk aega, siis reaalne vangistus ei täida enam oma eesmärke. Aga kui kohus otsustas mõista ka osaliselt reaalse vangistuse, siis olen kohtuga nõus ja loomulikult ma ei vaidlusta seda.

Kogu tsiviilhagi rahuldati. See on ilmselt kohtualuste jaoks isegi kõige karmim uudis? Jah, aga minu jaoks on see kõige parem uudis. Minule andsid selles kohtuasjas lootust ja sisu eelkõige kannatanud ja see, et nad kõik tulid kohtusaali andma ütlusi selle kohta, kuidas sündmused aset leidsid. Sellest kõigest kogunes üle 12 miljoni eurone tsiviilhagi, mis oligi kõige tähtsam minu jaoks ka karistuste küsimisel – et tsiviilhagi saaks rahuldatud ja süüdlased kohustuksid seda hüvitama.

See on edaspidigi oluline küsimus, et kannatanute hagi saaks mingilgi määral rahuldatud või vähemalt alustataks selle rahuldamist. Kuna kohus on nõustunud minu seisukohaga, siis on mul esimese astme kohtulahendi tulemuse üle ainult hea meel.

Tihtipeale muutub Eesti kohtupraktikas esimese astme otsus järgmistes astmetes tundmatuseni. Kuidas Teil selle protsessi puhul sisetunne on? Lõplikke järeldusi ma ei tee ja olen prokurörina alati kõigeks valmis. Ma tean, et see on juriidiliselt väga keerukas ja nüansirikas kriminaalasi, ja häälestan end juba võitlemisele järgmises kohtuastmes – ringkonnakohtus.

Kui kaua see kohtusaaga kesta võib? Ma loodan, et aasta pärast on olemas lõplik kohtulahend. Teatavasti on kohtutee mõnikord aga üsna konarlik.

  • Kolm aastat katseaega

Harju maakohus mõistis Erki Piirsalule vangistuse kolmeks aastaks ja sellest kohe ärakandmiseks kuus kuud. Tõnis Haavel mõisteti vangi kaheks aastaks ja kuueks kuuks, kohe ärakandmiseks määrati kuus kuud. Harles Liiv mõisteti vangi kaheks aastaks ja kolmeks kuuks, kohe ärakandmiseks määrati kolm kuud. Šarunas Skyrius mõisteti vangi kaheks aastaks ja kolmeks kuuks, kohe ärakandmiseks määrati kolm kuud.

Tingimisi vangistuse osas määrati kõigile meestele katseajaks kolm aastat.

Kohtualused on varem kriminaalkorras karistamata.

 

Taust

  • Esimene investeerimiskelmuse protsess

2007. aasta juulis korraldas aktsiaselts Gild Financial Advisory Services (praeguse nimega GFAS) kinnise võlakirjaemissiooni planeeritud kogumahus 16,5 miljonit eurot. Raha laekus investoreilt kokku veidi üle 12 miljoni euro.

2012. aasta juunis saatis riigiprokuratuur kohtusse investeerimiskelmuse kriminaalasja, millest sai alguse Eesti esimene investeerimiskelmuse kohtuprotsess. Koos kriminaalasjaga esitas kohtualuste vastu tsiviilhagi üle 30 investori eesotsas ärimeeste Marcel Vichmanni ja Hans H. Luigega.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi ilmnes võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus mitu täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolu, millest ei teavitatud investoreid ega katkestatud emissiooni. Süüdistatavate esitatud valeandmed näitasid pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investoreid investeerima, teatas prokuratuur. Süüdistus keskendub investeeringu saamise asjaoludele, kuivõrd raha kasutamises polnud võimalik kellelegi süüdistust esitada. Aserbaidžaan Eesti uurijatega koostööd ei teinud.

Äripäev on kirjutanud, et Aserbaidžaani kinnisvaraprojektiks võlakirjainvestoritelt kogutud 12 miljonist ­eurost jõudis pangadokumentide andmeil sihtkohta vähem kui viiendik – ülejäänud raha pöörles mööda maailma. Kõige suurem tükk emissiooni rahast liikus läbi Panama offshore-firma eri riikide pangakontodele märgetega “rehvid”, “toiduained”, “õhukonditsioneer” jne.

 

Investorid

  • Nemad investeerisid Bakuu kinnisvaraprojekti

nõuded eurodes

First Telecom Trading OÜ (Marcel Vichmann) 4 000 000

HHL Rühm OÜ (Hans H. Luik) 3 000 000

OÜ Trendamo (Peeter Kukk) 890 000

BPF Financing OÜ (Kristjan-Thor Vähi, Marek Pärtel) 750 000

Element Ehitus OÜ (Einar Jänes, Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo) 700 000

Mada Invest OÜ (Veljo Madiberg) 300 000

AS Astro Holding (Hanno Haamer, Erich Rannu) 300 000

Mühlberg Mööbel OÜ (Enn Veskimägi) 300 000

Romualdas Raudonis 290 000

Artis Holding OÜ (Maido Kiviorg) 200 000

Silma LK Saunja Sihtasutus (Olari Taal) 200 000

Arctic Vision OÜ (Hede Truusa) 100 000

Kermon Invest OÜ (Kersti Kracht) 80 000

Mindaugas Girjotas 80 000

Mertiina Vara OÜ (Jüri Tiitus) 65 000

Villem Alango 63 000

Arvydas Žilevicius 60 000

Akron OÜ (Aivar Korela) 51 000

Valdas Goštautas 50 000

E.V.I. OÜ (Viljo Kaul, Enn Vilgo) 50 000

Peeter Jõers 50 000

OÜ Notorius (Taavet Hinrikus) 50 000

UAB Ryto Projektas 50 000

OÜ Tertius (Anneli Juhani, Toomas Juhani) 25 000

Pargeni Investeeringute OÜ (Meelis Kreegi) 25 000

Alar Hansson 25 000

Ants Mailend 20 000

Tomas Pilipavicius 17 000

Rimas Kirdulis 10 000

Ruslanas Abdrachimovas 2000

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. June 2014, 19:21
Otsi:

Ava täpsem otsing