MTA pidas kinni18 kullaärikat

Kahtlustuse järgi organiseerisid isikud müügiahela, kus kuritegeliku ühenduse kontrolli all olnud varifirmade nimel soetati Läti ettevõtetelt kullamaterjali ja Eesti ettevõtetelt investeerimiskulda. See töödeldi ümber käibemaksuga maksustatavaks kullamaterjaliks, mille kullasisaldus oli alla 325 tuhandiku. Kullamaterjal müüdi edasi erinevate vari- ja puhverettevõtete nimel kokkuostjatele, kes vähendasid fiktiivsete soetusarvete alusel tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Kahtlustuse kohaselt võeti selle juhtumi puhul tasumata jäetud käibemaks osaliselt sularahas välja ja jagati kuritegeliku ühenduse liikmete vahel. Maksupettuse skeemis on perioodil 2013 veebruar kuni 2014 aprill kasutatud vähemalt 31 Eestis registreeritud vari- ja puhverfirmat.

Maksu- ja tolliameti uurijad koos politsei kiirreageerijatega pidasid 27. mail kuriteos kahtlustatavatena kinni 18 inimest ning 28. mail kuulati üle veel kaks kahtlustatavat.

Harju maakohus võttis prokuratuuri taotlusel vahi alla neli inimest, kellest kolme kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ja üht selle juhtimises. Põhja ringkonnaprokuröri Katrin Mikenbergi sõnul on vahistatud isikud varem karistamata.

„Prokuratuur taotles nelja kahtlustatava vahistamist, sest nende puhul oli põhjust arvata, et vabaduses viibides võivad nad tõendeid kõrvaldada ning mõjutada teisi kahtlustatavaid ja tunnistajaid oma ütlusi kohandama. Maksukuriteod on nn peitkuriteod, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest raskem ja seetõttu tuleb neid riske eriti tõsiselt arvestada,“ märkis Mikenberg.  

„Ühe kahtlustatava puhul esines seni kogutud tõendite põhjal ka oht maksukuritegude jätkamiseks ning välistatud polnud, et karistuse hirmus võib ta hoida menetlusest kõrvale,“ lisas prokurör.

Üheaegselt teostatud läbiotsimistel kolme äriühingu ja 18 kahtlustatava tegevus- ja elukohtades leiti ja võeti muu hulgas ära üle 77 000 euro sularaha, 30 kg kullamaterjali, 60 kg hõbedat ning hinnalisi käekellasid.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul on see juhtum kinnitus sellest, et kullasektoris 1. juulist kehtima hakkav seadusemuudatus on vajalik. „2012. aastal lõppesid käibemaksupettused üle 325 tuhandiku kulda sisaldava materjaliga ning ebaseadusliku kasu saamisel nähti seetõttu oluliselt rohkem vaeva. Riigikogu võttis aga mais vastu käibemaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse pöördmaksukohustus vääriskividele ja -metallidele olenemata aine puhtusest, see peaks väärismetallide ja -kividega seotud käibemaksupettusi veelgi vähendama,“ lisas Kuus.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi maksu- ja tolliameti uurimisosakond ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Äripäev on kullaäriga seoses kirjutanud sellest, et maksupetturid, kes on ilma teinud paljuräägitud kütuse-, luksusautode või vanametalliäris, on leidnud uue väljakutse – hinnalise ja kerge vaevaga transporditava ehtekulla: "Petturid imbusid kullaärisse".