Negatiivne intress rõõmustab ettevõtjat odavate laenudega

Äripäeva hinnangul leevendaks negatiivne intressimäär deflatsiooniohtu Euroopas ja oleks sellisena positiivne. Deflatsioon on majanduse arengu pidur ja pessimistlikumad eksperdid ongi juba Euroopa majandusele selle ohu pärast kümmet või lausa kahtekümmet aastat paigalseisu ennustanud. Ühelt poolt toidab deflatsioonitonti euro tugevus, teisalt paljude riikide eramajapidamiste suur laenukoormus, mis hoiab raha tarbimisse paigutamast. Deflatsiooniohu vähendamine on keskpanga pädevuses ja negatiivne intress reaalne hoob selle saavutamiseks.

Üks negatiivse intressi selgelt positiivne tulemus on laenude odavnemine. Ettevõtjale on see hea uudis: finantsvõimenduse kaasamise lihtsustumine võimaldab ellu viia plaanid, mis on seni raha nappuse tõttu külmutatud. Laenamine on ettevõtjale mõttekas juhul, kui laenu kasutamine on odavam kui oma­vahendite kasutamine, negatiivne intress loob selle võimaluse suhteliselt lihtsa korrelatsiooni kaudu.

Hea juures on ka halba. Kui pankade hoiustamise intressimäär muutub negatiivseks, viib see tõenäoliselt hulga raha eurotsoonist välja. Selle hea pool on euro mõningane nõrgenemine, mis aitab eurotsooni majandusel toibuda. Halb on aga see, et pole võimalik prognoosida, kui ulatuslikuks raha väljavool ulatub. Kui see osutub oodatust suuremaks, võib see anda tulemusi, mille pikaajalise halva mõjuga toimetulemiseks pole keskpangal kiiret reageerimise mehhanismi. Raske on ka määratleda, mis piirist alates muutub raha väljavool eurotsoonile ühemõtteliselt kahjulikuks.

Oluline vastuargument on aga pensionifondide ja elukindlustajate ootuse petmine. Säästmise “karistamist” ei ole eurotsoonis varem kogetud ning sellega on psühholoogilises plaanis raske toime tulla. Kaudselt läheks negatiivse intressimäära otsus kõigi pensionisäästjate huvide vastu, kelle pension jääb tulevikus oluliselt väiksemaks, kui see õigustatud ootuse põhjal võiks olla. See omakorda õõnestab usaldust pangandussüsteemi vastu.

Isegi kui jaekliendi rahakott otseselt puutumata jääb, oleneb kommertspankade otsusest, kas kliendi hoiuste määra tuuakse allapoole või mitte, või ohverdatakse mingi osa kasumist. Tõenäoliselt kaaluvad pangad teenustasude suurendamist, et kasumlikkust säilitada. Klientidele on seda keeruline selgitada, mis tähendab pankadele keerulist juriidilist, tehnilist ja moraalset dilemmat.

Küsitavused. Omaette küsimus on, kuivõrd negatiivne intress tarbimist soodustab, ning  isegi kui soodustab, siis missugune on selle pikaajaline mõju. Tarbimise elavnemine ­aitab kahtlemata majanduskasvule kaasa, ent teiselt poolt on säästude olemasolu investeerimise eeldus. Laias plaanis on investeerimisvalmiduse suurenemisest kahtlemata rohkem kasu kui lühiajalisest tarbimishoost. Investeerimissunni tekitamiseks aga ei piisa ainult hoiustamise mõttetuks muutmiseks, teine vajalik pool on investeerimisoskuste ja -teadmiste olemasolu.

Praegu ei vea Euroopa majanduskasvu mitte niivõrd eksport, kuivõrd tarbimine ja investeeringud. Nende vahel mõistliku tasakaalu leidmine on keeruline ülesanne, mis ei kuulu enam üksnes Euroopa Keskpanga pädevusse, vaid eeldab aktiivset panust liikmesriikide valitsustelt.