Majandus kukkus kardetust vähem

Paari nädala eest avaldatud info 1,9% majanduslangusest korrigeeris statistikaamet eile 1,4% peale, kuid LHV analüütiku Heido Vitsuri sõnul on see parandus vaid viiepromilline ega mõjuta meid eriti, Euroopa majandus tervikuna on aga varjusurma­eelses faasis.

SKP statistika pole Vitsuri sõnul kunagi momentaanne ega täpne ega saagi selleks, kuna sisaldab väga palju tuletatud näitajaid. “Väga raske on arvutada SKPd mikroettevõtete puhul ja sellises väga avatud majanduses nagu Eestis, sest kõikide väikeste tehingute käiku ei suuda keegi jälgida, palju tuletatakse vaatluse põhjal. Peame leidma väikeettevõtete müriaadis indikaatorettevõtted ja neid jälgima. Näiteks Hiinas oleks majanduskasvu niimoodi hulga kergem arvutada, sest 75 protsenti majanduse kogutoodangust teeb ära suurtööstus. Indias aga tuleb suurem osa toodangust mikro­ettevõtetest, mille kohta on keeruline usaldusväärset infot kokku panna. Samuti pole Eestis ühtegi nii suurt ettevõtet, mida saaks universaalseks indikaatoriks võtta,” selgitas Vitsur.

Kuigi majanduslanguse ulatuse korrigeeritud hinnang oli tagasihoidlikum kui esialgne, on selle avaldatud struktuur selline, mille üle rõõmustamiseks SEB peaanalüütik Ruta Arumäe sõnul kindlasti põhjust pole. “Tähtsam kui majanduslanguse numbriline ulatus on selle struktuur, millest nähtub, et majanduslanguse probleem ei ole enam vaid paari üksiku sektori probleem. Langevaid sektoreid on juurde tulnud, enam pole jäänud pea ühtegi kasvavat sektorit,” ütles Arumäe.

Sektorid langevad järjest. “On paar marginaalselt kasvavat sektorit. Eelmisel aastal veel jõudsalt kasvu vedanud sektorid – hulgi- ja jaekaubandus ning tööstus – on kasvupildilt täiesti kadunud. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kasvu kadumine üllatas – olid ju jaekaubanduse mahunäitajad kenasti jätkuvalt tõusnud ning hinnatõus seejuures pidurdunud. Kuna langes eelkõige hulgikaubandus, jäigi jaekaubandus üksi kasvuveduriks,” kommenteeris Arumäe.

See, et paljud tegevusalad langesid, näiteks ehitus, transport või töötlev tööstus, oli Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul juba ette teada. Detaile vaadates leidis aga Mertsina, et näiteks töötleva tööstuse languse taga on elektroonika­sektori nõrk tulemus. Kui aprilli statistikast elektroonika­tooted välja võtta, ei oleks töötleva tööstuse eksport languses olnud.

Kiire palgakasv segab vett. “Teine nüanss on hulgikaubandus. Kuigi jaekaubandus on ligi 12 protsendiga tugevas kasvus,  sest sisenõudlus on tänu reaalpalga kiirele kasvamisele suur, on hulgikaubandus ligi 10 protsendiga ikka languses. See tuleneb sellest, et eelmise aasta esimeses kvartalis oli ebaharilikult kõrge kütuse hulgimüük, mille taga võivad olla mullu samal ajal toimunud suured käibemaksupettused,” rääkis Mertsina. Positiivseid tegureid oli tänavu esimeses kvartalis Eesti majanduses Mertsina sõnul vähe, sisuliselt vaid jaekaubanduses. Pisut ka teenuste­turul ning avaliku sektori tegevusalades, mis ei tooda otseselt turgu, seega on ka nende mõju majanduskasvule väike. Samas nendib Mertsina, et Eesti ettevõtete kasumid on praegu päris korralikud. Seega, kui nõudlus peaks paranema, on ettevõtetel võimalik hakata investeerima ja see oleks majandusele oluliseks elavdajaks.

Eesti kannatab Skandinaavia viletsuses. Eesti  majandusliku tugevuse taga on Vitsuri sõnul olnud seni Soome ja Rootsi tugevus, kuid praegu on nad – mõnda Lõuna-Euroopa riiki välja jättes – ­ELi nõrgimad. Läti ja Leedu aga paiknevad teistsuguses majandusruumis ning Leedu naaber Poola on praegu üks euroliidu tugevamaid, seega läheb ülejäänud Baltimaadel ka meist paremini.

“Lisaks on Leedu olnud viimasel viiel aastal investeeringute maale toomises oluliselt edukam kui Eesti. Leedukad on olnud agressiivsed ja sihtotstarbelised, pole pannud energiat üldistesse loosungitesse, vaid on konkreetselt töötanud, rikkudes paljusid meie poolt pühaks kuulutatud põhimõtteid. Nad on teinud erandeid näiteks selle osas, milliseid soodustusi investoritele pakkuda. Eesti laevad jällegi on väiksemate maksude nimel vist juba kõik Lätti kolinud. Me ise saeme oma põhimõtetega seda oksa, millel istume. Teised teevad erandeid ja nokivad tera-teralt meie eest investeeringud ära,” selgitas ta.

Lõunanaabrid Eestist usinamad. Mertsina sõnul on majanduskasv ka Lätis ja Leedus viimastes kvartalites aeglustunud ning jääb aasta lõikes mõlema puhul 3 protsendi kanti. Soome on olnud oodatust nõrgem ning jääb ka aasta lõikes tõenäoliselt langusesse, Vene majandus on kerges kasvus, aga võib veel nõrgeneda, Rootsi on mullusest tugevam. ­“Eurotsoonis on hoomata õrna paranemist ning ka meie peamiste kaubanduspartnerite koondpilt paraneb tasapisi. Siiski jääb suuremate tegijate mõjul välisnõudlus lähiajal nõrgaks ega luba ka Eesti ekspordil tugevalt kasvada. Ma ei usu, et teine kvartal nii sügava langusega tuleb, kuid nõrk kindlasti. Nii palju on ühekordseid tehinguid, mis seda tulemust mõjutavad, ju see jääb alla nulli või pöördub kergesse kasvu,” ütles Mertsina.

Vastuolulised signaalid vihjavad varjusurma ohule

Eesti majanduses on vastuolulisi signaale lähiajal juhtuva kohta, kuid Euroopa majandus tervikuna on varjusurmaeelses faasis, ütles  LHV analüütik Heido Vitsur.

“Viimase aja indikaatorid on olnud jätkuvalt erisuunalised, osas sektorites paremad ja osas halvemad. Tarbijate kindlustunne mais vähenes, teenustesektori ettevõtete oma samuti. Ka energeetika jätkas aprillis kahanemist ning käibemaksulaekumised kahanesid mais samuti. Samas olid jaekaubanduse, tööstuse ja ekspordi mahud aprillis veidi paremad kui esimeses kvartalis,” loetles SEB pea­analüütik ­Ruta Arumäe.

Eestis pole indikaatoreid, mille põhjal võiks otsustada majanduse suundumise üle, sest signaalid on Vitsuri sõnul vastuolulised, kuid keskelt­läbi on foon praegu halb. “Piimatööstus küll teatas, et neil läheb ­Venemaal nii et mühiseb, kuid ülejäänud majanduse vaatevinklist on Soomes olukord jätkuvalt halb ja räägitakse, et veel halvem, kui esialgu eeldati. Seega töötab mõni suund normaalselt, mõni aga raskustega,” ütles ta.

Kiiret pööret pole loota. “Ega Euroopa Keskpank ­asjata ei astunud pretsedenditut sammu, muutes intressimäärad kommertspankadele negatiivseks. Euroopa majandus tervikuna on varjusurmaeelses faasis, aktiivsus on madal ja tugevate stiimuliteta selle taastumist loota ei tasu. Intressimäära alandamine võib seda aktiveerida, aga Eestis ei ilmne selle mõjud nagunii vahetult, vaid ikka viitega. Teises kvartalis veel eriti suurt muutust küll loota pole,” sõnas Vitsur.

 

Sisenõudlus suurendas jooksevkonto miinust

Sisenõudluse kasv suurendas jooksevkonto puudujääkiJooksevkonto puudujääk suurenes selle aasta esimeses kvartalis 3,7%ni SKPst. Puudujääk halvenes peamiselt kaubavahetuse puudujäägi suurenemise tõttu.Kaupade ja teenuste konto varasem ülejääk asendus väga väikese puudujäägiga, mis moodustas 0,2% kvartali SKPst.SKP kasvas 2,6 protsenti, sisenõudlus kasvas jooksevhindades mõõdetuna aastaga 4,8%. Samal ajal, kui SKP püsivhindades vähenes aastaga 1,4%, siis sisenõudlus ja selle komponendid omakorda kasvasid. See muutus peegeldab sisenõudluse suhteliselt tugevamat olukorda võrreldes eksportiva sektoriga.SKP suhtes oli jooksevkonto puudujääk sama suur ka 2011. ja 2012. aasta alguses.Ühe kvartali arvestuses ei pruugi selline puudujääk veel anda põhjust muretsemiseks majanduse arengu tasakaalulisuse pärast. Seda enam, et Eestis oli kaupade ja teenuste konto praktiliselt tasakaalus ning välisnõudlus allpool pikaajaliselt kestlikku taset.