Rail Baltic tõmmati kaardile

Nii looduslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes osutus Rail Balticu parimaks variandiks trass, mis läbib Pärnu linna ja möödub nii Järvakandist kui ka Raplast läänest.

Rapla ei saa mingit kasu. Rapla maavanema sõnul on maakonna omavalitsused enamasti Rail Balticu küsimused juba selgeks vaielnud, ent selge on see, et rajatavast raudteest pole Rapla elanikel midagi võita. “Suuremat kasu saavad Rail Balticust ilmselgelt Tallinn ja Pärnu, Rapla maakonnale on see pigem segav faktor,” ütles Leier. Raudtee ehitamisega kaotab tema sõnul nii mõnigi inimene oma maalapi. “Edasi muutub oluliseks see, et võõrandamise kompensatsioon oleks elanikele piisavalt atraktiivne,” märkis ta.

Leier lisas, et üldiselt on Rapla maakonna omavalitsused trassivalikuga rahul. “Alati on keegi, kellele see ei meeldi, kuid pean tunnistama, et meie arvamusi on üsna palju kuulda võetud,” ütles ta. Sellegipoolest võib tema sõnul erinevatel uuringute ja analüüside tulemusel selguda, et midagi valitud trassikoridoris ikkagi ei sobi.

Pärnu maavanem Andres Metsoja sõnul on Pärnu­maa olnud alati seisukohal, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi maakonna, peab raudtee läbima ka Pärnu linna. “See on vajalik ja me näeme sellel tulevikus maakonnale positiivset mõju,” märkis Metsoja.

Ta lisas, et omavalitsusele on muret tekitanud  variant, et raudtee rajatakse Pärnust mööda. Sellisel juhul seisaks maakond uue probleemi ees – kuidas luua jaama ühendus linnaga? Metsoja sõnul on Pärnusse sisenemisel võimalik kasutada olemasolevat raudteetrassi, lihtsalt silla kõrvale tuleks rajada uus väiksem raudteesild. “Koridor on seal osaliselt kasutatav,” rääkis ta.

Samuti tekitab küsimusi raudtee väljumine Pärnust lõunasse. Metsoja sõnul on sealse piirkonna lähedal kalmistu, maanteesõlm ja elamud. Esialgsete projekteerimisandmete järgi mahub Mets­oja sõnul raudtee loodusväärtuste vahele siiski ära, kuid sel juhul tuleks piirkonnas rakendada kiiruse­­­piirang.

Eelistatav trass soodsaim ja mõistlikum. Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhtekspert ­Pille Metspalu sõnul on Pärnu linna läbiv trass küll pikem ja kallim, kuid on eelistatud eelkõige regionaalset arengut soodustava Pärnu ühendamis­võimaluse tõttu.

Alternatiivsest trassist 4 kilomeetrit pikem ja 19 miljonit eurot kallim Pärnut läbiv koridor ­läheb maksma 205 miljonit eurot.

Pärnust lõuna poole jääv eelistatud trassi­koridor lõhub Metspalu sõnul vähem põllumaid ja säästab loodusväärtusi. Näiteks jäi alternatiivse trassikoridori lähedusse musta toonekure pesa ning mitu kõrge väärtusega elupaika.

Lõuna-Pärnumaa trassi pikkuseks on hinnatud 37,3 kilomeetrit ja ehitusmaksumuseks 154 miljonit eurot.

Odavamad ja sõbralikumad lõigud. Järvakandist ja Raplast mööduv trassikoridor on Metspalu sõnul kilomeetri jagu lühem kui teised võrreldavad variandid. Lisaks sellele avaldab eelistatav trass vähem mõju väärtuslikele elupaikadele ja inimeste elukorraldusele. Lõik on ka odavam – hinnanguline ehitusmaksumus on 309 miljonit eurot, mis on 11 miljonit vähem kui alternatiivne trass.

Harjumaal läbib eelistatav trass Nabala kaitsealast idapoolse pauna. Metspalu sõnul on trassikoridori tehniline teostatavus parim ja odavaim – maksumus on hinnatud 392 miljoni euro suuruseks, mis on 34 miljonit eurot vähem, kui alternatiivina kaalutud lõik läbi Nabala kaitseala.

Järgmisest nädalast alustatakse eelistatava trassi arutelusid kohalike omavalitsustega, eskiis­lahendused loodetakse avalikustada aasta lõpus. Praeguste plaanide järgi kavatsetakse järgmise aasta augustis jõuda selleni, et maavanemad ­võtaksid planeeringud vastu.

Planeeringud kavatsetakse kehtestada ja projektid valmis saada 2016. aasta kevadel.