Rapla ei oota Rail Balticust kasu 

Eliisa Matsalu 09. juuni 2014, 19:02

Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul saavad Rail Balticust enim kasu Tallinn ja Pärnu, Rapla elanikel pole raudteest midagi võita.

Rail Baltic projekti meeskonna võrdlustulemuste järgi osutus nii looduslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes parimaks variandiks trass, mis läbib Pärnu linna ja möödub nii Järvakandist kui ka Raplast läänest.

Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul on maakonna omavalitsused enamasti Rail Balticu küsimused juba selgeks vaielnud, ent selge on see, et rajatavast raudteest pole Rapla elanikel midagi võita. „Suuremat kasu saavad Rail Balticust ilmselgelt Tallinn ja Pärnu, Rapla maakonna jaoks on see pigem segav faktor,“ ütles ta. Raudtee ehitamisega kaotab tema sõnul nii mõnigi inimene oma maalapi. „Edasine küsimus on, et võõrandamise kompensatsioon oleks elanikele piisavalt atraktiivne,“ märkis ta.

Leier lisas, et üldiselt on Rapla maakonna omavalitsused siiski trassivalikuga rahul. „Alati on keegi, kellele see ei meeldi, kuid pean tunnistama, et meie arvamusi on üsna palju kuulda võetud,“ ütles ta. Sellegi poolest võib tema sõnul juhtuda, et erinevatel uuringutel ja analüüsidel leitakse, et midagi valitud trassikoridoris ikkagi ei sobi.

Pärnu ei taha Rail Balticast ilma jääda

Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnul on Pärnumaa olnud alati seisukohal, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi maakonna, siis peab raudtee läbima ka Pärnu linna. „See on vajalik ja me näeme sellel tulevikus maakonnale positiivset mõju,“ märkis Metsoja. Ta lisas, et omavalitsusele on muret tekitanud hoopiski variant, et raudtee rajatakse Pärnust mööda. Sellisel juhul seisaks maakond uue probleemi ees – kuidas luua jaama ühendus linnaga.

Metsoja sõnul on Pärnusse sisenemisel võimalik kasutada olemasolevat raudteetrassi, lihtsalt silla kõrvale tuleks rajada uus väiksem raudteesild. „Koridor on seal osaliselt kasutatav,“ rääkis ta. Küsimusi tekitab hoopiski raudtee väljumine Pärnust lõunasse. Metsoja sõnul on sealse piirkonna lähedal kalmistu, maanteesõlm ja elamud. Esialgsete projekteerimisandmete järgi mahub Metsoja sõnul raudtee loodusväärtuste vahele siiski ära, kuid sel juhul tuleks piirkonnas rakendada kiiruspiirang.

Metsoja lisas, et kõikide Pärnu omavalitsuste ettepanekutega trassivalikul siiski ei arvestatud. Kas omavalitsused peavad valitud trassi põhjendusi piisavateks, ilmneb tema sõnul järgmisel nädalal, kui alustatakse avalikke arutelusid. Metsoja teeb murelikuks aga hoopiski see, et Indrek Sirp lahkub Rail Balticu projektijuhi kohalt. „Kindlasti on väga oluline, mis nüüd projektist edasi saab,“ märkis ta.

Eelistatav trass soodsaim ja mõistlikum

Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhteksperdi Pille Metspalu sõnul on Pärnu linna läbiv trass küll pikem ja kallim, kuid on eelistatud eelkõige regionaalset arengut soodustava Pärnu ühendamisvõimaluse tõttu. Alternatiivsest trassist neli kilomeetrit pikem ja 19 miljonit eurot kallim Pärnut läbiv koridor läheb maksma 205 miljonit eurot.

Pärnust lõunapoole jääv eelistatud trassikoridori lõhestab Metspalu sõnul vähem põllumaid ja säästab loodusväärtusi. Näiteks jäi alternatiivse trassikoridori lähedusse musta toonekure pesa ja mitmed kõrge väärtusega elupaigad. Lõuna-Pärnumaa trassi pikkuseks on hinnatud 37,3 kilomeetrit ja ehitusmaksumus 154 miljonit eurot.

Järvakandist ja Raplast mööduv trassikoridor on Metspalu sõnul kilomeetri jagu lühem kui teised võrreldavad variandid. Lisaks sellele avaldab eelistatav trass vähem mõju väärtuslikele elupaikadele ja inimeste elukorraldusele. Seega on lõik ka odavam – hinnanguline ehitusmaksumus on 309 miljonit eurot, mis on 11 miljonit vähem kui alternatiivne trass.

Harjumaal läbib eelistatav trass Nabala kaitsealast idapoolse pauna. Metspalu sõnul on antud trassikoridori tehniline teostatavus parim ja odavaim – ehitusmaksumus on hinnatud 392 miljoni euro suuruseks, mis on 34 miljonit eurot vähem kui alternatiivina kaalutud lõik läbi Nabala kaitseala.

Järgmisest nädalast alustatakse eelistatava trassi arutelusid kohalike omavalitsustega, eskiislahendused loodetakse avalikustada aasta lõpus. Praeguste plaanide kohaselt kavatsetakse järgmise aasta augustis jõuda selleni, et maavanemad võtaksid planeeringud vastu. Planeeringud kavatsetakse kehtestada ja projektid valmis saada 2016. aasta kevadel.


Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2014, 08:25
Otsi:

Ava täpsem otsing