Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Patjade ja tekkide müügimees Peter Hunt

Aivar Hundimägi 12. juuni 2014, 12:28

Rootsis sündinud Peter Hundi juhtimisel on tekstiilitööstus Wendre kiirelt laienenud ja teinud mitmeid julgeid investeerimisotsuseid Euroopas ja Aasias.

Hunti iseloomustades on öeldud, et ta on väga hea müügimees ning sekkub ka omanikuna ettevõtte juhtimisse aktiivselt. Ka Hunt ise on tunnistanud, et ta ei suuda passiivselt kõrvalt tema firmas toimuvat vaadata, sest äri on väga huvitav.

Äripäev meenutab, kuidas Hunt sai Wendre suuromanikuks ning kuidas ettevõte on tema käe all oma tegevust laiendanud.

Alustas spordiriiete vahendamisega
Wendre suuromanik Peter Hunt (61) asutas esimese ettevõtte seitsmekümnendatel, firma tegutses Stockholmis ja Hundi sünnilinnas Norrköpingis ning vahendas spordiriideid ja spordiatribuutikat. Üsna pea hakkas ta Inglismaalt importima nahkrõivaid. Hundi äri tugines odavale inglise naelale. Esimene aasta oli edukas, kuid siis hakkas nael tugevnema ja äril oli kriips peal.

Eestiga tekkis ehitusinseneriks õppinud Hundil esimene äriline kokkupuude 1993. aastal, kui ta osales Eestis toimunud spordimessil ja tutvus Urvo Martensiga, kes on praegu Wendre nõukogu liige ning Hundi äripartner Pärnumaale golfikompleksi rajamises. Martens on olnud ka Wendre tegevjuht.

Alguses oli Hundi firma Trading House Scandinavia Wendre tooraine tarnijaks. Kaks aastat pärast koostöö algust otsustas Hunt aga osta 25 protsenti tekstiilitootjast. 1999. aastal suurendas ta oma osalust 67 protsendini.

Konflikt väikeomanikega
Peter Hunt sai Wendre täielikult enda kontrolli alla 2002. aasta juunis, kui ta ostis Tõnu Laksile ja Mati Tiimusele kuulunud 33 protsendi suuruse osaluse. Wendre väikeomanikud nimetasid seda tehingut ebasõbralikuks ülevõtmiseks.

Suuromanikuna tekkis Hundil konflikt Wendre tollase tegevjuhi ja väikeomaniku Laksiga, kes ei olnud Wendre juhina nõus ostma toorainet Hundi firmast, sest Laksi väitel oli võimalik mujalt osta odavamalt ja paremate maksetingimustega.

Väikeaktsionärid pakkusid Hundile 67 protsendi aktsiate eest 2,87 miljonit eurot, kuid Hunt lükkas nende pakkumise tagasi. Seetõttu võib arvata, et väikeomanikud teenisid enda aktsiate Hundile müügiga toona kokku umbes 1,3 miljonit eurot.

Laks on Hunti iseloomustades öelnud, et Hunt on väga hea müügimees, millest annab tunnistust pikaajaline koostöö suure mööblifirmaga Ikea, kes pole lihtne klient ja kasutab oma partnerite suhtes erinevaid riukaid.

Samas on Hundi kohta öeldud, et ta on sekkuv omanik ning sekkub seal, kus seda tegelikult vaja ei ole. Seda on ka Hunt ise tunnistanud, kuid öelnud, et ta ei karda oma teadmatust välja näidata ning ei oska kõrvalt passiivselt vaadata, kuna äri on nii huvitav.

Dividendidega koonerdab
Kuigi Wendre on olnud aastaid edukas, pole Hunt soovinud ettevõttest omanikutulu välja võtta.

Dividendide mittevõtmist on ta põhjendanud sellega, et tema firmad on tema pensionikindlustus, kust jõuab raha tulevikus võtta ning kui raha on ettevõtluses, siis toob see kasu.

Omanikutulu maksmist on piiranud ka Wendre soov pidevalt oma tegevust laiendada. Seetõttu on ka näiteks ettevõtte laienemist rahastanud SEB seadnud dividendide maksmisele piirangud. 2006. aastal tootmisüksuse soetamiseks võetud laenu üheks tingimuseks oli see, et kontsern peab eelnevalt laenuandja käest nõusolekut küsima, kui aktsionärid plaanivad jaotada dividende üle 30% eelneva aasta kasumist.

Ettevõtte ongi oma tegevust finantseerinud SEB abil. SEB kogemusega on ka Wendre praegune juht Vahur Roosaar, kes on juhtinud SEB Viljandi kontorit, läks sealt Toom Tekstiili ning edasi Wendre finantsjuhiks.

2008. aastal ostis Wendre 5,75 miljoni euro eest tagasi 10% enda aktsiatest, võttes selleks emaettevõttelt laenu. See tehing oli heaks indikaatoriks Wendre väärtuse hindamisel. Peter Hunt on olnud viimastel aastatel kõrgel kohal Äripäeva rikaste edetabelis. Mullu sügisel hindas Äripäev Hundi Eestis olevate varade väärtuseks 85,8 miljonit eurot ja sellega oli ta Äripäeva rikaste TOPis 18. kohal.

Laiendati hoogsalt haaret
Wendre juht Vahur Roosaar on öelnud, et aktsiate tagasiostmisega sooviti tekitada raha, mida kasutada võimalikeks tootmisfirmade ülesostmisteks Lääne-Euroopas. Wendre on aktiivselt oma tegevust laiendanud. Suuremad investeeringud on tehtud Poolas, Saksamaal, Hiinas.

Poolas võeti sealne kolm aastat tegutsenud tekstiilivabrik üle 2006. aasta lõpus. See kuulus Saksa padja- ja tekitootjale Brinkhaus. Poola laienemise põhjuseks olid suurenenud tellimused, mida Wendre Eesti tootmisüksused ei suutnud täita. Teine põhjus oli Poola tehase logistiliselt hea asukoht. Tootmine asus Saksa-Poola piiri ääres. Selle tehingu eesmärk oli tugevdada Wendre positsiooni Kesk-Euroopas.

Wendre on vaadanud börsi poole
Peter Hunt on mõlgutanud ka mõtteid viia Wendre börsile. Näiteks 2008. aastal ütles ta Äripäevale, et aktsiate noteerimine börsil võib olla lähema kolme aasta teema ning nii loodetakse kaasata raha välisturgudele laienemiseks. Toona arvasid ettevõtte juhid, et Wendre börsile minek muutub päevakajalikes, kui plaanitakse teha mõni suurem, 130 miljoni eurone investeering.

Vahepealne majanduslangus aeglustas Wendre juhtide ja omaniku investeerimishoogu, kuid täna avalikustatud Soome tehing näitab, et ettevõtte soovib jätkuvalt kiirelt kasvada.

TAUST

  • Peter Hundile kuulub Rootsis registreeritud ettevõte Trading House Scandinavia AB, mis on Eesti ühe suurema ja edukama tekstiilitööstuse Wendre ainuomanik.
  • Hunt on olnud ka Pärnu Strand hotelli enamusaktsionär, aktsiate kontrollpaki ostis oma hobi golfi pärast, kuna soovis rajada Strandi juurde golfikeskust.
  • 2006. aastal otsustas ta hotelliärist loobuda ning asus rahastama Pärnu lähedale Tahkuranda ligi 100 hektaril asuva golfikeskuse rajamist. Selles projektis on tema partneriks Wendre nõukogu liige Urvo Martens.
  • Hundi osaluse Strandis ostis ära hotelli tollane väikeomanik Egon Elstein.

TASUB TEADA

Peter Hunt on andnud eelnõusoleku esineda sügisel konverentsil Äriplaan 2015, loe konverentsist lähemalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. June 2014, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing