Kes ostab ära Jaapani valitsuse võlakirjad?

Japan Post Holdings müüs ennenägematus mahus ehk 15,7 triljoni jeeni ehk 113 miljardi ­euro eest Jaapani valitsuse võlakirju 31. märtsil lõppenud majandusaastal. Postil on järel 178,9 triljoni jeeni eest Jaapani valitsuse võlapabereid.

Seda on enam kui topelt, võrreldes Jaapani valitsuse pensioniinvesteerimisfondi (GPIF) käes olevate kõigi Jaapani emitentide võlakirjadega. Viimane on suuruselt kolmas võlakirjade omanik, vahendas Bloomberg. GPIF viib raha valitsuse võlakirjadest aktsiatesse ja välismaistesse väärtpaberitesse.

Postile kuuluvad üksused börsile. Japan Post Holdingsi president Taizo Nishimuro ütles aprillis, et ta soovib kohe pärast emaettevõtte aktsiapakkumist viia pangandus- ja kindlustusäride aktsiad börsile. Varem on ta viidanud, et see võib sündida juba 2015. aasta aprilliks.

“Jaapani postipanga ja Jaapani postiettevõtte kindlustuse portfellide ülevaatamine järgib selgelt GPIFi investeeringute ülevaatust,” ütles ­Credit Agricole’i Jaapani peaanalüütik Kazuhiko Ogata. “See on järgmine suur sündmus, millel on potentsiaal raputada turge, kui nad vähendavad Jaapani valitsuse võlakirjade ostmist ja suurendavad aktsiate ja välismaise võla osakaalu.”

Jaapani postipanga ja kindlustuse Jaapani ­valitsuse võlakirjade osakaal langes läinud majadusaastal rekordmadalale – vastavalt 62,4% ja 60,3% varadest.

Jaapani postipank tegutseb sisuliselt nagu hoiukassa. Elanikkonnalt kogutakse kokku vaba raha hoiustena ja paigutatakse Jaapani valitsuse võlakirjadesse. Paistab, et sellise ärimudeli aeg võib hakata otsa lõppema. Kummaline, et sellise riskide kontsentratsiooni ühte emitenti on regulaatorid üldse lubanud. Kui Jaapani võlatootlused hakkavad tõusma, siis võlakirjade hinnad langevad. Kui neid peab kajastama bilansis turuhinnas, võib see tuua kahjumi.