Moodne trammitee Tallinna kesklinnas

Uus trammitee rajatakse täies mahus betoon­alusele, mis annab ühe parima võimaliku lahenduse konstruktsiooni püsivusele ja pika­ealisusele. Rööbaste ümber paigaldatakse spetsiaalne isolatsioonimaterjal, mis annab lähedal asuvatele kommunikatsioonidele kaitset rööbastest tulevate uitvoolude eest ning samal ajal aitab minimeerida vibratsiooni ja müra. Selle eesmärk on muu hulgas summutada ka rööpast kanduvate vibratsioonide kandumist aluskonstruktsioonidesse ja sealt edasi kõrval asetsevatesse hoonetesse.

Linnaruumis on eriti oluline, et rajatav lahendus tagab trammi liikumisel võimalikult väikse müra ja vibratsiooni.

Kulumiskindlad rööpad. Oluline on märkida, et rajatavatel suurema kulumisintensiivsusega lõikudel nagu kurvid, tõusud ja kohtades, kus trammiteed tuleb autoliiklusega jagada, on uus rööbas karastatud. Tegu on täpsemalt öeldes pealmises kihis kuumtöödeldud rööbastega. Nii suureneb rööbaste kulumiskindlus kuni kolm korda ja samal ajal vähenevad rööbastee hoolduskulud. Sisuliselt on tegu rööbastega, mille puhul võib öelda, et kasutatakse ultramoodsat lahendust “put-in-and-forget” ehk “paigalda ja unusta” strateegiat. Rööbaste soetamise kulud on küll mõnevõrra suuremad, kuid nende hooldustööde sagedus väiksem, mis on linnaruumis parim võimalik valik, kuna tagab võimalikult minimaalsete takistustega linnaruumi kasutamise.

Kuid trammitee ei koosne üksnes alustest, mistõttu trammitee rajamisel vahetatakse välja amortiseerunud kontaktvõrgu postid ning kogu õhus asetsev kontaktliin. Uus trammitee saab spetsiaalse õhuliini kaabli, mis peab vastu Eestile iseloomulikele suurtele temperatuurimuutustele ning millega tagatakse konstruktsiooni pikaealisus.

Keerulised tööd keerukal pinnasel. Trammitee ehitussüvendi aluspinnased varieeruvad huumuserohkest liivsavist murenenud paeni, mistõttu on ka rajatava kandevbetooni aluskihid erinevad, nõudes väiksema kandevõimega töölõikudel erinevate geotekstiilide ning -võrkude paigaldamist.

Rekonstrueerimistöödel paigaldatakse rööpad betoonalusele. Selletõttu on trammiliiklusest pinnasele langev koormus võrreldes varasema lahendusega, kus rööpad olid paigaldatud liipritele, ühtlasem ning oluliselt paremini jaotatud.

Linnaruumis ehitamisel on alati kõige suuremateks probleemideks kõikvõimalike kommunikatsioonidega arvestamine, sest lõpuks tuleb kõik rajatav ühildada tervikuks, alates sadevee eemaldamisest kuni trammi-fooride juhtimiseni välja.

Keerukust lisab töö tiheda liiklusega ning Talllinna kesklinna piirkonnas. Eesmärk püsida tööde valmimise graafikus võib tuua kaasa pikemaid tööpäevi ning töötamist nädalavahetustel. Ehitajale on üks kriitilisemaid teemasid lühikese ajaga kogu tarneahela juhtimine, sest vajalike raadiustega rööpad ja pöörangud valmistatakse konkreetsetele lõikudele juba tehases ja kohapeal monteeritakse need kokku vastavalt plaanilisele asetusele ehk sisuliselt toimub montaaž ratastelt. Selline teguviis nõuab väga täpset planeerimist ja kõikide nüansside arvesse võtmist ehk liikluskorraldust ristmike ületustel, pinnase ja reljeefi eripära, olemasolevate kommunikatsioonide paiknemise jm arvestamist.

Kuna muu taristu peab samal ajal toimima, on tööd jagatud kaheks. Pärnu mnt osas Vineeri tn, Vana-Lõuna tn ja Tondi tagasipöörderingi rekonstrueeritakse 2014. aastal. Lasna­mäe tn, Majaka tn ja Peterburi teel ehitatakse 2015. aastal.

Keerukad projektid nõuavad head koostööd. Protsessi on kaasatud lisaks ehitajatele ja projekteerijatele nii tellija kui ka kommunikatsioonide valdajad ning muidugi nõuab see kannatust ka linnaelanikelt. Aga lõppeesmärk on seda väärt, sest usume, et korralik tramm ja hea infrastruktuurisüsteem muudavad linnaruumi tänapäevasemaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Ehituse eelarveks on konsortsiumi pakkumise kohaselt 26 040 071,72 eurot, millest keskkonnainvesteeringute keskus rahastab projekti ELi ühtekuuluvusfondi säästva transpordi arendamise toetamise meetmest 18,91 miljoni euro ulatuses.

 

Trammiteed ehitab kolme ehitaja konsortsium

3. ja 4. trammiliini taristu rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööde tellija on Tallinna Linnatranspordi AS. Tööde tegemiseks korraldati riigihange, mille võitis konsortsium, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY.Ehituse haldamiseks on TLT sõlminud lepingu OÜga Vealeidja, kes tegutseb tellija esindajana, projektijuhina ning teeb ka omanikujärelevalvet.AS Merko Ehitus Eesti  on Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri-, teede- ning elamuehituse töid.KMG Inseneriehituse AS on 2007. aastal loodud taristute rajamisele spetsialiseerunud ettevõte. Peamised tegevusvaldkonnad on sadamate ehitus, vee- ja heitveetöötlusjaamade, biogaasijaamade, rööbasteede ja nende taristu ning muude insenertehniliste ehitiste rajamine.Ratatek OY on 2008. aastal asutatud Soome ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on elektritranspordi kontaktvõrkude ning veoalajaamade projekteerimine ja ehitus.Tegemist on rahvusvahelise koostööprojektiga, kus konsortsiumi üheks liikmeks on Soome ettevõte Ratatek OY, mille peamiseks tegevusalaks on elektritranspordi kontaktvõrkude ning veoalajaamade projekteerimine ja ehitus. Trammiliini rööpad näiteks toodetakse ning kõverate tarbeks painutatakse Austrias ning pöörangud ja ristkohad toodetakse sama kontserni kuuluvates tehastes Lätis ning Rumeenias.Kontaktvõrguga seonduv toodetakse paljuski Tšehhis. Samuti on rööbaste ning kontaktvõrgu paigaldustööde teostajatena kaasatud pikaajaliste kogemustega ettevõtteid Tšehhist.

 

Vahetusse läheb 30 km elektriliine ja 11 km rööpaid, uuendatakse ka sõidutee

Trammiliini ehituslepingu järgi rekonstrueeritakse trammiliini number 4 trammiteed ning Pärnu maantee depooteed, viiakse teed betoonalusele, vahetatakse välja kontaktvõrk Tondilt Ülemistele ja Kadriorgu ning rekonstrueeritakse kuus veoalajaama. Lisaks rajatakse trammitee pikendus Peterburi tee 2 kinnistule, kuhu ehitatakse ka trammide tagasipöördering.Väljavahetatakse ca 30 kilomeetrit kontaktvõrgu õhuliine koos amortiseerunud postidega. Olemasolevat rööbasteed rekonstrueeritakse kokku ca 11 kilomeetri ulatuses, mille hulgas vahetatakse ka välja või rajatakse kokku  54 uut pöörangut, millest 12 on automaatselt juhitavad ning paigaldatakse 7 ristkohta.Lisaks uue trammitee rajamisele uuendatakse teealused kommunikatsioonid, trassile jäävad sõidu- ja kõnniteed ning haljastus. Lahendatakse trammiteedelt sadevete ärajuhtimine ning peatustesse ehitatakse uued reisijate ooteplatvormid koos ootepaviljonidega.

 

Uued trammid nõuavad uusi lahendusi

Trammitee rajamisel Pärnu maanteel ja ka teistel lõikudel kasutatakse uudseid lahendusi, sest ka Hispaania firma CAF trammid, mis 3. ja 4. liinil sõitma hakkavad, on Eesti jaoks täiesti uudsed. Euroopas on samasugused trammitee ehitamise tehnoloogilised lahendused end igati õigustanud.Trammitee valatakse uudsel tehnoloogial täies ulatuses betooni, sest CAF Urbose trammid on senistest põhiliselt Tatra tehastes toodetud trammidest oluliselt raskemad ja suurema teljekoormusega ning trammitee peab sellele koormusele vastu pidama. Võrdluseks olgu öeldud, et kui Tatra KT4 täismass on 33 tonni ja Tatra KT6 täismass 45 tonni, siis CAF Urbose puhul on see näitaja 69 tonni.

Ehitustööd Pärnu maanteel algasid tänavu 7. aprillil. Praeguseks ollakse töödega ajagraafikus. Lõigul Liivalaia tänavast Vineeri tänavani käib rööbaste paigaldamine ja rihtimine. Esimesel ligi 100meetrisel lõigul on juba ka rööbastee betoonist aluspadi valatud.Ehituse käigus on ette tulnud väiksemaid tagasilööke, põhiliselt lõigul Vabaduse väljakust Tõnismäeni, sest kaevamiste käigus tuli pinnasest välja pärastsõjaaegset ehitusprahti ja muud sodi, mida ei osatud esialgu ette näha. Oluliseks takistuseks see ehitustööde kulgemisel ei ole saanud.