Tööstus. Pole ühtki põhjust mitte laieneda

Eelmisel kevadel uued omanikud saanud ­Aktaprint kaotas mullu kümnendiku käibest, samas teenis aasta varasemast kümme korda enam kasumit. Kuu aega tagasi teatas ettevõte, et loob ­uute liinide ostmisega kümme töökohta ning paisutab laieneva tootevalikuga käibe mitmekordseks.

Tulevikus plaanitakse ettevõtte juhatuse liikme ja ühe omaniku Urmas Savi sõnul teenida enamiku käibest piiri tagant.

Millise kasvu uued seadmed firmale toovad? Senine tootmine on toiminud ettevõtte loomisest peale B2-formaadil. Asjatundjatele on teada, et B1-formaat on kaks korda suurem kui B2. Maakeeli öeldes tähendab see aga, et tootmisvõimsus kasvab 2-3 korda, mis omakorda peab võimaldama suurendada ettevõtte käivet 2 miljonilt eurolt 4–4,5 miljonile eurole aastas.

Loomulikult ei saa selline kasv sündida ­ainult koduturu najal ja ekspordi kasvatamine on kesksel kohal nende eesmärkides. Kui praegu ekspordib Aktaprint 25–30% käibest, siis paari aasta jooksul tahavad nad selle tõsta 50–60%ni, kui mitte enamani.

Põhilised kasvu võimalused oleks ehk kiirem tarneaeg, mis on eriti oluline ekspordis, et katta transpordist tulenevad ajakaod. Samuti efektiivsem tootmine, mis annab parema lähtekoha konkurentsis püsimiseks. Lisandub ka rida uusi tooteid, mida Aktaprint ei ole suutnud praegu pakkuda. Olulisel kohal on ka tarnekindlus ja usaldusväärsus.

Käive eelmisel aastal küll kahanes, kuid kasumlikkus paranes. Kust optimeerimiskohad leidsite? Need kohad ongi kõik eelpool mainitud muudatused ettevõttes. Ettevõtet, vähemasti trükiettevõtet, pole võimalik eemalt juhtida. Kui soovid edu, pead olema iga päev kohal ja hingama ettevõttega sama õhku. Ainult siis suudad piisava kiirusega reageerida kiiresti muutuva keskkonnaga kapriisidele ja võimalustele.

Kui suurena näete ekspordi osakaalu käibes kasvavat? Aktaprint ekspordib praegu 25–30% käibest. Eesmärk oleks suurendada ekspordi osakaal vähemalt poolele ja võimalusel muidugi ka rohkemale.

Eksport on oluline igale kasvuambitsiooniga Eesti trükiettevõttele, sest kohaliku turu piiratud maht pole piisav uute investeeringute tegemiseks, mis on väga kapitalimahukad. Nii et eksport on loomulik, kui mitte ainuke võimalus. Iseenesest ei tähenda see, et Aktaprindi Eestisse toodetav maht peaks tulevikus vähenema. Otse vastupidi, aga suuremat kasvuvõimalust näeme ikkagi ekspordis.

Mis praegu veelgi agressiivsemat laienemist takistab? Ega ei olegi ühtegi head põhjust, miks mitte laieneda. Ainuke laienemist kontrolliv osa peaks olema mõistus ja kaine meel. Loomulikult peab ka riskima, sest ilma riskita edukas olla ei saa.

Kitsaskohaks on õige suhtumise ja kvalifikatsiooniga tööjõu nappus ja seda on vist küll pea iga ettevõtja omal nahal tunda saanud. Rõhutan eriti suhtumist, sest siin on minu nägemusel veel pikk maa minna.

Kitsaskoht on ka kapitali saadavus. Aeg-ajalt tundub, et pangad ja liisingufirmad tegutsevad põhimõttel, et raha ollakse valmis andma nendele, kes raha ei vaja, kes aga vajavad, neile ei anta.

Kui siia lisada veel omakapitalimured, mis tihti Eesti ettevõtjaid kimbutavad, siis ongi vahel tee püsti ees. Siinkohal on ehk KredEx võtmepositsioonil ja nii oli ta ka Aktaprindi viimase investeeringu puhul.

EAS on kahjuks viimaste sündmuste ja otsuste tegemise juures jäänud üsna eluvõõraks. Ka on minus tekitanud teatud küsimusi järgmise perioodi struktuurifondide raha jaotamise põhimõtted.

Savi: mullu kustutati tulekahju

Eelmise aasta märtsis vahetusid Aktaprindi omanikud ja suuresti sellest tulenevalt oli tegemist nn saneerimise aastaga, ütles ettevõtte juht Urmas Savi. Kuna ettevõte oli juba esimese kahe kuuga suutnud teenida märkimisväärse kahjumi, oli paljuski tegemist tulekahju kustutamisega.

Esimese kiire asjana tuli üle vaadata ettevõtte struktuur ja toimimine ning leida need kohad, mille abil suurendada efektiivsust ja kasumlikkust. Viivitamine oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega.

Teiseks tuli Savi sõnul inimesi informeerida ettevõtte tegelikust olukorrast ja sellest tingitud vajadusest teha muudatusi. Ettevõte oli sügavas kriisis, aga töötajatel polnud sellest mingit ülevaadet, mis omakorda tekitas konflikte ettevõtte võimaluste ja töötajate soovide vahel.

Kolmandana tuli lõpetada kulutamine ja raiskamine. Üle vaadati nii materjalide sisseost kui ka hinnakujundus.

Savi rõhutas, et ülioluline roll oli ka meeskonna komplekteerimisel. Ettevõttes on alati inimesi, kes tulevad muutustega kaasa, ja ka neid, kes ei tule. Muutustega kaasnes vajadus osa personali välja vahetada, mõnel töötajal tuli muuta tööülesandeid. Üle vaadati ka ettevõtte seadmepark, loobuti mittevajalikest seadmetest ja asendati otstarbekamatega.

Esimesi vilju hakkas ette­võte Savi sõnul märkama aasta teises pooles. Aasta lõppedes võidi kergemalt hingata ning öelda, et aasta kujunes oodatust isegi edukamaks.

 

Aktaprint AS

Offset-trükiettevõte

Asutatud 2000Omanikud:  Urmas Savi, Martin VäljasTöötajaid 31Tulemused: Käive mullu 2 mln eurot, sellest veidi üle poole tuli ekspordist peamiselt Soome, Rootsi ja Norrasse. 2012. aastal oli ekspordi osakaal 25%.Käive vähenes aastaga 7,9%, aasta varem oli kukkumine 9,8%.Kasum mullu 0,21 mln ­eurot, aastaga kasum enam kui seitsmekordistus. Aasta varem oli kasumi kasv 24%.

 

Tulevik pole just roosiline

Sel aastal plaanime investeerida 150 000 eurot, mida kasutada seadmete väljavahetamiseks või rekonstrueerimiseks.Käibe suurendamise nimel on väga oluline turu leidmine. Trükiturg on üleküllastatud, pakkumine ületab tunduvalt nõudlust. Arvatavasti on jätkuvalt oodata väikest langust. Trükitava materjali maht ju väheneb pidevalt, reklaamivõimalusi on ettevõtetel palju rohkem kui vaid trükipool. Majandussurutis teeb korrektiive ka inimeste tarbimisharjumustesse: ajakirjad on kallid – alla nelja euro poest naljalt ajakirja kätte ei saa. Seepärast pole usutav, et ajakirju taas suuremas mahus ostma hakataks, aga just ajakirjad on vähemalt pool mahust, mida toodame. Seepärast tulevik just väga roosiline ei paista.

Panustama peab oma tugevusse

Meil on tänavu kavas seadmetesse ja IT-lahendustesse investeerida 700 000­ eurot. Trükitööstustele, kes tahavad käivet kasvatada, soovitaksin leida oma nišš ja tugevad küljed ning panustada neile. Tähelepanu tuleks pöörata viisidele, kuidas teha tööd efektiivsemalt ja säästlikumalt. Kindlasti tuleks koolitada personali ning tasuks teada, et järjepidevalt madalaima hinna pakkumine ei vii sihile.Selleks, et ise tänavu ja järgmisel aastal rohkem müüa, teeme tööd oma kliendibaasi laiendamiseks, samuti arendame tooteid, mida müüa, ning muidugi on ka investeeringud plaanitud sel eesmärgil.