Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitus. Müra tekitab peavalu

23. juuli 2014, 00:00

“Müra on Eestis suur probleem,” ütles müra­konsultant Linda Madalik veidi nukral toonil. Enamasti põhjustab mürateadmatust kultuuritus, aga ka vähene informeeritus.

Hiljaaegu teatas Tallinna vanalinnas asuv ­Nimeta baar, et investeeris heliisolatsiooni 15 000 eurot. Uuendati baari lagi, et see summutaks paremini müra. Baari esindaja Vallo Palvadre sõnul on kontrollmõõtmised näidanud, et investeering läks asja ette ja ülakorruse rahvas saab rahulikumalt magada.

Madalik jäi baaride suuri investeeringuid kommenteerides skeptiliseks. “Esiteks tekitavad probleeme baaride uksed – niipea, kui keegi ukse avab ja baarist välja astub, pahvatab muusika ning see tõstab mürataset baari ümber,” selgitas ta. “Oleks mõttekas ehitada sisse- ja väljapääsud baarides just nagu labürindina – niimoodi jõuab heli sumbuda,” ütles ta.

Madaliku hinnangul taandub Eesti müraprobleem paljuski projekteerijate akustilisele kirjaoskamatusele ja kohati jaburatele planeeringutele. “Projektides kirjutatakse sageli, et akustikanõudeid on järgitud, ent kui valmis ehitises heli­tugevust mõõta, pole olukord üldse nii hea,” ütles Madalik.

Euroopast toob ta hea näitena Saksamaa, kus pannakse akustilisele poolele suurt rõhku nii projekti staadiumis kui ka ehitamisel. “Meil on selles puudujääke. Normide kehtestamisest ei piisa, kui olukord pole kontrolli all,” selgitas ta.

Liiklushelid büroos abiks. Madal müratase peaks huvitama teisigi, mitte vaid inimesi, kes elavad baaridega ühes majas või nende lähedal.

Madaliku hinnangul mängib müratase rolli ka kontorites, eriti arvestades seda, et tänapäeval on moes pigem avatud kontorid. Inimesi on kontoris palju, sageli räägivad kõik samal ajal. Sel juhul võib mõõdukas liiklus- või ventilatsioonimüra isegi kasulikuks osutuda.

“Müra maskeerib inimeste juttu ning seega me ei suuda süveneda või kuulda, millest keegi parasjagu vestleb. Samas on müra väsitav. Avatud kontorit on akustika seisukohast päris keeruline projekteerida,” ütles ta.

Suurte liiklusmagistraalide äärsetes kontorites on tähtis ka akende valik – kui kontoris on sooja­pidavad ja kvaliteetsed aknad, kostab väljast ka vähem müra.

Kergekäelised load tekitavad probleeme. Madalik rõhutas, et üks peamisi põhjusi, miks baaride probleem üldse tekib, on tegutsemislubade andmine kohtades, kus seda ei peaks tegema. “Neid annavad kohalikud võimud küll liiga kergekäeliselt,” leidis ta.

Tema soovitus on, et heliisolatsiooni ja mürataset tuleb hinnata ja  mõõta enne tegevusloa väljastamist. “Selles plaanis jään ma kindlasti elanike poole peale. Ettevõtlus on tore, aga seda tuleb teha niimoodi, et see kaaskodanikke ei häiriks,” lausus ta.

 

Samm-sammult

  • Kuidas müramurest lahti saada?

heliisolatsiooni paigaldamine

1. Tee kindlaks eesmärk. Heliisolatsiooni paigaldama asudes peaks kindlaks tegema selle eesmärgi. Mille jaoks seda paigaldada: kas kaja vähendamiseks ruumis või müra vastu, mis tuleb teistest ruumidest?
2. Kaja võtab maha õhuke kiht. Tüüpilisim müra summutamise vahend on villaplaat, mille puhul väheneb ka ruumi ruumala. Kaja kestuse vähendamiseks piisab üldjuhul 15–30 mm paksusega lõppviimistlusega mürasummutavate mineraalvillaplaatide paigaldamisest seintele ja lakke. Määravaks saab kaja vähendamisel isolatsiooniga kaetud pindala suhe ruumi kogupindalasse.
3. Sein võtab 10 cm juurde. Kui probleemiks on õhu- või löögimüra, sammumüra kõrge tase ruumis, siis nii õhukeste plaatidega reeglina hakkama ei saa. Tavaliselt võib sein või vahelagi umbes kümne sentimeetri jagu paksemaks minna – lisaks heli­isolatsioonivillale lisandub õhu­vahe, akustilised karkassid, riputid, tihendid ja viimistlusplaadid.
4. Viigud tuleb tihendada. Parema heliisolatsiooni tagamiseks paigaldatakse olemasolevale seinale õhuvahega lisakarkass koos heliisolatsioonivillaga ja kipsplaatidega, sellesse seina ei tohi jääda tihendamata läbiviike. Parem, kui elektrijuhtmed koos pistikupesadega paigaldatakse viimistlusplaadi peale. Kui otsustatakse  kasutada “uputatud” elektripistikutoose ja juhtmeid, peab tooside taga olema spetsiaalne kipsist kastike, kõik läbiviigud tihendatud. Samuti peavad elektripistikutoosid olema mõlemal pool seina nihkes, mitte kohakuti.
5. Vigade lappimine on kallis. Hoone eri ruumide vahele hea heliisolatsiooni saamiseks peab sellega arvestama juba hoone projekteerimisel. Hilisem parandamine on keerukas ja kulukas. Pole olemas lihtsaid, õhukesi ja odavaid lahendusi.

Allikas: Isoveri tehniline konsultant ­Indrek Sniker

 

Tasub teada

  • Kuidas saab seina ja lae helikindlaks?

SEINAD
1. Avage sein põhikonstruktsioonini.
2. Tihendage praod ja avad, loobuge võimalusel elektriinstallatsioonidest nendes seintes ning sulgege tihedalt kõik elektripistikutega harukarpide kohad.
3. Ehitage vanast seinast vähemalt 20 mm kaugusele lisasein. Lisaseina ei tohi kinnitada olemasoleva vaheseina külge, vaid see peab jääma eraldiseisvaks.
Karkassi vöö all peab kasutama heliisolatsiooni tihendeid, seda ka uue vaheseina ja välisseina liitekohtades.
4. Katke lisasein kahekordse kipsplaadiga. Jälgige, et plaatide liitekohad ei kattuks. Kasutage võimalusel teise kihina erikõvasid kipsplaate, mille kaal on ca 12 kg/m2. Erikõvade kipsplaatide kasutamisel saate konstruktsioonile täiendavat kaalu, misläbi hakkab sein summutama paremini ka madalamaid sagedusi.
5. Paigaldatud kipsplaat ei tohi olla vahetus kokkupuutes põranda, lae ega seinaga. Tekkinud vuugid täidetakse akrüülmassiga.

LAGI
1. Ülemiselt korruselt kostva sammumüra vastu aitab helilevikut takistava vahelae ehitamine. Lisalagi rajatakse elastsetel, müra mitte edasikandvatel sidemetel rippuva konstruktsioonina.
2. Uue kipsplaatidest lae ja vana lae vahele paigaldatakse heliisolatsiooni parandamiseks kergvillasid, kas plaat- või rullvillatooteid, sõltuvalt sellest, kumba on parem karkassi vahele paigaldada.

PÕRAND
1. Alt kostva müra tugevus sõltub paljuski vahelae kandekonstruktsioonist – puidust vahelagi üldjuhul kannab betoonkonstruktsiooniga võrreldes heli paremini edasi. Puidust vahelae puhul oleks kõige õigem lahendus see, kui heli­isolatsiooni paigaldaksid alumise korruse elanikud.
2. Kui alumiste naabritega ei õnnestu kokkulepet saavutada, on ainsaks lahenduseks heli summutav põrand.
Musta põranda peale ehitatakse nn ujuv põrandakonstruktsioon – müra edasikandumise vältimiseks eraldatakse kandekonstruktsioonid põranda pinnakonstruktsioonidest elastse alusmaterjaliga. Enne selle ehitamist peab kontrollima talade kandevõimet.
Ujuvpõrandat võib kasutada ka õõnes- või monoliitpaneelide peal.
3. Villaplaatide peale paigaldatakse koormust jaotav kiht: kas topeltkiht põranda kipsplaate, mis liimitakse teineteise külge, jälgides, et plaatide omavahelised ühenduskohad ei kattuks, või paigaldatakse villale OSB- või puitlaastplaadi kiht, millel on servades punnsoonühendus.

RIPPLAGI
Lihtsamaid ja efektiivsemaid mooduseid müra vähendamiseks. Erinevalt tavalisest plaadist on mürasummutava plaadi pind kaetud mikroavadega (pooridega), mille kaudu liigub heli summutavasse põhiplaati. Hea akustika saavutamiseks peab ruumis olema müra summutavaid materjale vähemalt sama palju kui põrandapinda.

Allikas: Isover

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2014, 21:02
Otsi:

Ava täpsem otsing