Euroopa kaalub uusi sanktsioone

Selle asemel tegid ministrid Euroopa Komisjonile ja Euroopa Välisteenistusele ülesandeks esitada homseks ettepanekud täiendavateks sanktsioonideks, mis näevad ette ligipääsu piiramist kapitaliturgudele ning relvamüügi ja tundliku tehnoloogia müügi piiramiseks. Seda puhuks, kui Venemaa ei võta kuulda üleskutseid hakata aktiivselt kaasa aitama pingete leevendamisele Ukrainas.

Välisminister Urmas Paeti sõnul leppisid ELi riikide välisministrid kokku, et piirangutega Venemaa suhtes tuleb edasi minna, sest poliitilised ja diplomaatilised sammud pole edu toonud.

“Lisaks otsustati täiendada senist piirangute nimekirja nii üksikisikute kui ka ettevõtetega, kes on kaasa aidanud Venemaa sekkumisele Ukraina asjadesse,” ütles Paet.

“Venemaa peab lõpetama nii nn separatistide varustamise relvadega kui ka lennukatastroofi asitõendite rikkumise ning tagama Ida-Ukrainas viibivatele uurijatele täieliku ja takistamatu juurdepääsu katastroofipaigale,” märkis Paet.

Euroopa Liidu välisministritel ei olnud eile kerge leida üksmeelt, milliseid samme Venemaa survestamiseks ette võtta. Erimeelsusi illustreerisid kõnekalt Suurbritannia ja Prantsusmaa liidrite seisukohad selle üle, kui mõistlik on müüa Venemaale Mistral-tüüpi sõjalaevu. Venemaa on Prantsusmaalt tellinud kaks sellist laeva, millest esimene on peaaegu valmis.

Mistralite tehing. Kui David Cameron ütles esmaspäeva õhtul Suurbritannia parlamendis, et Suur­britannia puhul oleks sellise lepingu täitmine praegu täiesti mõeldamatu, siis Prantsusmaa president teatas, et vähemalt üks kahest tellitud laevast saab Venemaale tarnitud.

Prantsusmaa on valmis tühistama selle Mistrali müügi, mis peaks valmima 2016. aastal ja mille eest ei ole veel makstud, ütles Francois Hollande esmaspäeval ajakirjanikele. Samas ei saa sanktsioonid tema sõnul olla tagasiulatuvad ja nii ei saa need mõjutada esimese Mistrali tarnimist, mille eest on juba makstud ja mis peaks Venemaale üle antama oktoobris.

“Kas ka ülejäänud leping täidetakse, see sõltub Venemaa suhtumisest,” tsiteeris Hollande’i agentuur Bloomberg.

Prantsusmaa seisukoht pälvis eile teravat kriitikat Leedu ja Läti välisministrilt.

“Meil on väga raske oma avalikkusele ning nüüd juba ka teiste Euroopa riikide avalikkusele selgitada, et me müüme laevu ja mitte ainult laevu, vaid ka sõjalist tehnoloogiat riigile mis ... on varustanud õhutõrjekahuritega separatiste ja terroriste,” tsiteeris ajaleht Financial Times Läti välisministrit Edgars Rinkevicsit. “See tuleb lõpetada.”

Leedu välisminister Linas Linkevicius ütles, et selles ei ole mingit loogikat, kui riigi suhtes, mida süüdistatakse agressioonis, ei kehtestata relvaembargot.

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles eile, et Saksamaa toetab jätkuvalt kõneluste jätkamist Venemaaga, ehkki täiendav majanduslik surve võib osutuda vajalikuks.

“Me oleme jätkuvalt valmis olukorda leevendama kõigi poliitiliste   ja diplomaatiliste vahenditega, kuid seda valmisolekut tuleb toetada täiendava survega, mis tähendab karmimaid meetmeid,” ütles Steinmeier kohtumisele saabudes.

Ka seni Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes skeptiline olnud Holland teatas, et ei blokeeri uusi sanktsioone.

“Holland soovib, et Euroopa Liit teeks rahutuste suhtes Ukraina idaosas üksmeelse ning tugeva ja selge avalduse,” ütles Hollandi välisminister Frans Timmermans agentuuri Reuters vahendusel. Ukrainas alla tulistatud lennukis hukkus 192 Hollandi kodanikku.

Ei mingeid ultimaatumeid. Venemaa president Vladimir Putin ütles eile julgeolekunõukogu istungil, et Venemaa ei lase enesele ultimaatumeid esitada. Putin süüdistas USAd ja selle liitlasi, et need kasutavad Malaisia lennukiga juhtunud katastroofi ära surve avaldamiseks, et ta loobuks Vene päritolu inimeste toetamisest Ukrainas.

“Sisuliselt esitatakse Venemaale ultimaatumeid – te kas lasete meil hävitada rahva, kes on Venemaale nii lähedane, või me kehtestame teie vastu sanktsioonid,” ütles Putin. “See on imelik loogika ja loomulikult täiesti vastuvõetamatu.”

Putin ütles, et Venemaa teeb kõik, et tagada tragöödia põhjalik juurdlus, ning et Venemaa püüab mõjutada Ukraina mässulisi koostööd tegema. Samas ütles Putin, et vastuseks NATO jõudude suurenemisele Ida-Euroopas tuleb Venemaal tugevdada oma riigipiire ja kaitsevõimet.

 

Vastasseisu mõju

Venemaa oli eile esimest korda kolme kuu jooksul sunnitud tühistama rublavõlakirjade oksjoni, kuna turu tingimused olid ebasoodsad, teatas Venemaa rahandusministeerium. Venemaa ettevõtete võlakirjamüük välisturgudel on mullusega võrreldes vähenenud 67%, samas kui mujal on odav laenuraha vallandanud emissioonibuumi, vahendas Bloomberg.

Valuutareservid on veebruarist kahanenud 15 miljardi dollari võrra, 478 miljardile dollarile, kuna keskpank on teinud rubla tugioste. Märtsis ja aprillis tõstis keskpank ka baasintressi määra.

Börsiindeks Micex, mis oli kuus päeva järjest langenud, lõpetas eile 1,7%se tõusuga.

Pikaajalistele investoritele annab julgust Venemaa madal võlatase – vaid 13% SKPst võrreldes globaalse keskmisega 79% tasemel. Venemaa valuutareserv on IMFi andmeil suuruselt viiendal kohal maailmas.