Puhkepäev. Viljandi Fellin võidab sööjate südamed miljöö ja toiduga

Kiire kuulsus. Mõni söögikoht võib tegutseda kümme ja rohkemgi aastat, ilma et temast kaugemal midagi kuuldaks. Fellinist aga hakkasid jutud levima juba eelmisel aastal, kui kohvikul veel aasta jagugi vanust polnud. Ja ennäe – uustulnuk oli pääsenud selle aasta kevadel valitud viiekümne parima söögikoha hulka! Uue linna lisandumine tippkohvikute-restoranide nimistusse on toiduarmastajatele suureks sündmuseks, nüüd siis on Eesti gurmeekaardil ka Viljandi. On võimalik, et kiitust koguneb nii palju, et tegelikkus selle kõrval kahvatub, kuid Fellinis jäi ruumi imestuseks ja imetluseks. Nii miljöö kui toidud, joogid ja teenindus on tõesti väga head.

Kohvikuhoone näeb nii pealt kui seest väga viljandilik välja, ühendades väärikalt vana ja trendikalt modernse ja tehes seda pigem tagasihoidlikul kui edeval moel. Sisekujundus on parajalt omapärane, mõnus, ilus, leidlik ja mugav. Kultuuriürituste plakatid, sealhulgas kohviku enda kultuuriürituste kava ning parajasti eksponeeritud nukunäitus annavad aimu, et tegemist pole mingi unise väikelinnaga, vaid kultuurist pulbitseva kohaga.

Menüü järgib hüperkohalikku ja naturaalsuse trendi. Köögivili on Reinu, Intsu ja Nõmme talust,  koha Võrtsjärvest, lambakotletiks saanud lammas Märjamaalt, kitsejuust Kalamatsi meiereist. Road on maalähedased, kuid gurmeelikult komponeeritud: suitsuräimede juurde pakutakse sidrunimajoneesi, lambaliha-leiva juurde käib peale soolakurgi ja tomatite ka nõgesekreem, praetud koha lisandiks on terve köögiviljapeenar – kartulipüreesse kasvama pandud pisikesed noored köögiviljad, millel pealsejupidki veel küljes.  Taolise köögiviljakunstiga viitsivad pealinnas tegeleda vaid tipprestoranid, nii et au ja kiitus tegijatele nii detailidele tähelepanu pööramise kui ka kompositsioonide viimistletuse eest.

Pettuma ei pea ka see, kes trendidele korralikku kõhutäit eelistab. Portsjonid pole pubimõõtu, aga paari roaga peaks ka kõige suurema nälja kustutatud saama. Minu eelroog pikalt küpsenud lambast ja rukkileivast oli nii võimas, et ilma kaaslase abita poleks ma pearoani jõudnudki.

Linnas uues rollis. Omaette tähelepanu väärib Fellini magusroog nimega “Linnas ja mustikad”. Linnased, meie kui õllemaa põlisvara, ongi toidutegemisel asjatult unarusse jäänud, Fellin on nad unustusest päästnud ja jäätisele maitsekujundajateks võtnud. Puukausis serveeritud linnasejäätise kõrvale käivad rukkileiva-tuille – imeõhuke krõbusk –, mustikad ja tortsuke hapukoort, mis tasakaalustab ja pehmendab intensiivseid maitseid.

Lõpetuseks paar nõuannet. Külastage kindlasti kohviku tualettruumi, sealt saab väär infot Fellini nime päritolu kohta, ja jätke tass kohvi “rippuma” – maksate teie, kuid ära joob selle vaene tudeng, kel endal kohviraha napib.

 

Aadress: Kauba 11, ViljandiTelefon:  435 9795Avatud: T–L 11–23,P, E 11–20

toit: 9teenindus:9interjöör: 10põhiroogade hinnad: 9.50–14 eurot