Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtte päästmisel kerkib alati mõttekuse küsimus
Esimese asjana tuleks selgeks teha abistamise kasu ja kahju. Eesti peamine ressurss saab olla ettevõtlus – mõtestatud tegevus. Pole ettevõtlust – pole maksuraha.
Winston Churchill on öelnud: “Mõne inimese jaoks on eraettevõtlus nagu inimsööja tiiger, kes tuleb maha lasta. Teised näevad selles lehma, keda on hea lüpsta. Ainult käputäis inimesi näeb, mis see tegelikult on – tugev hobune, kes kogu kupatust edasi veab.”
Kasutada olev teave otsustamiseks ei ole kunagi täiuslik ja seetõttu võib mõni otsus aja möödudes kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi.
Samuti võib tulla ette olukordi, kui üks (näiteks erakordselt suur) tehing võib seada ettevõtte raskesse olukorda. Reorganiseerimine või saneerimine on sel juhul mõistlik vigade parandus.
Riigi roll. Riik võiks ettevõtte saneerimisel tasakaalustada eravõlausaldajate vastutust ja koormust. Kui palju vigasid parandavale ettevõttele uue võimaluse andmiseks peaks enda kanda võtma teised turuosalistest võlausaldajad, peamiselt eraisikud ja eraettevõtjad?
Kuna riik kui organisatsioon elab ettevõtlusest saadavast maksurahast, pean õigemaks, kui riik on just see, kes esimesena (ja võib olla ka ainsana) ulatab abikäe päästetavale ettevõtjale.
Näiteks maksuvõlad ei peaks olema seatud ülemaks muude võlgade ees, pigem vastupidi.
Pahatahtliku tegevuse tulemusena ettevõtte hävitamine peab kindlasti karistatav olema. Kui objektiivsed suudavad aga hindajad pahatahtlikkuse asjaolu kindlakstegemiseks olla, on sellisel juhul võtmeküsimus.
Hädas organisatsioonide aitamisega tuleb esimese asjana kindlaks teha, missugune kasu või kahju sünnib aitamisest.
Kui ettevõtte päästmiseks ette võetud võlgade külmutamine, varade realiseerimine ja süüdlaste kahju hüvitamine ajab raskustesse veel hulga ettevõtteid, siis sellisest aitamisest tuleks pigem ilmselt loobuda.
Parandame ettevõtluse mainet. Eesti riik toetab miljonite eurodega ettevõtlusega alustamist ja ettevõtluse edendamist. Ettevõtluse maine parandamiseks oleks aeg toetada teavituskampaaniat, miks meil ettevõtlust üldse vaja on.