Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriinglite investeeringud loovad töökohti ja maksutulu
Eesti idufirmad on mitu aastat püsinud rahvusvaheliste investorite radaril, kuid vähestel õnnestub kohe välismaist kapitali kaasata. Samas toidavad Transferwise’i, Bondora ja Lingvisti hiljuti õnnestunud tehingud lootust ja Eesti kui start-up-riigi kuvandit.
Lootusest üksi jääb aga väheseks. Riiklikult tuleb toetada just selliste mehhanismide püstipanemist, mis kõige suurema tõenäosusega suudaksid kõigi edule kaasa aidata – et jääda püsima ja anda eeldatud tulemust. Kui äriinglid töötavad ettevõtjatega tihedas koostöös, siis on põhjendatud anda neile teatud eelistingimusi võrreldes passiivsete investoritega.
Kaasinvesteerimise mudel. Kaasinvesteerimisfondi puhul võimaldab seda tulujaotus, mille puhul äriinglid teenivad investorina proportsionaalselt rohkem kui passiivne investor. Kindlasti peab selline kaasinvesteerimise mudel olema lihtsalt rakendatav ja arusaadav kõigile osapooltele. Eduka kaasinvesteerimisfondi rakendamiseks on vaja alustavaid ettevõtteid ette valmistada kapitali kaasamiseks. Samuti koolitada ja kasvatada äriinglite kogukonda, et uued äriinglid alustaksid investeerimist väikeste summadega kogenud investorite kõrval.
Selliste tugitegevuste ühiseks arendamiseks loovadki äriinglid võrgustikke, mis aitavad neil investeerimiseks sobivaid ettevõtteid leida, tehinguid ette valmistada ja ühiselt investeerida.
Eesti Äriinglite Assotsiatsioon EstBAN on 1,5 aasta jooksul kaasanud üle 70 eraisikust investori, kes kõik usuvad Eesti ettevõtjate võimekusse alustada ja kasvatada maailmas läbilöögivõimelisi uusi ärisid. Äriinglid on kogu maailmas üks olulisemaid kapitaliallikaid uute nutikate toodete ja teenuste arendamisel.
Neli miljonit eurot aastas. Eesti äriinglid suudavad praegu pakkuda umbes 4 miljonit eurot aastas. Samas eelistavad varakad investorid tihti paigutada raha pigem kinnisvarasse kui kõrge riskiga tehnoloogiaettevõtetesse, kus lisaks rahale oodatakse investorilt ka aktiivset käed-küljes panustamist. Riskikapitalifondidel on liiga kallis teha suhteliselt väikesi investeeringuid (alla 100 tuhande euro), mistõttu jäävad idufirmad tihti kapitalipuuduses kiratsema.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.