Murakas: ELi meetmed on kui pool miinimumpalka

“Euroopa Liidu meetmete rakendumine enam ei aita, see on nagu pool miinimumpalka – neid toetusi oleks vaja veidi reformida ja kõpitseda. Me loodame erakorralise koosoleku peale ELi-siseselt. Kui Kreeka või mõne panga puhul seda tehakse, siis loodame, et seda tehakse ka nüüd,” rääkis Murakas Vene sanktsioonide mõjust.

“Juttu on olnud otsestest ja kaudsetest mõjudest, täna, kui möödas on üksikud päevad Vene turu äralangemisest, on kaudsed mõjud juba pimeduses end näidanud. Piima tooraine – toorpiim ise ja piimapulber, mida eksporditakse kaugete maade taha – nende hinnad on langenud,” rääkis Murakas.

Tema sõnul on  Eestis tehtud palju investeeringuid tipptasemel lautadesse, sektor on konkurentsivõimeline, kuid praegu pole võimalik seda teenindada, kui ei tule peale mingeid toetusi. “Lühikese kriisi tõttu ei tasu lasta sel kokku kukkuda, sest siis läheme jälle ajas 20 aastat tagasi,” lisas Murakas.

Kuna turg on languses, siis seisab Murakase sõnul lähinädalatel ees ka piima hinna langus. Kuigi praegu pole veel laual kokkuleppeid valitsuse ja tootjate vahel, rõhutas Murakas, et toidujulgeolek on praeguses maailmapildis väga oluline.

Erakorralised vahendid. Põllumajandusministeeriumis toimunud kohtumisel märkis minister Ivari Padar, et Vene sanktsioonide tõttu kannatanud Eesti ettevõtjate aitamise üks võimalus oleks eelarvesse erakorraliste vahendite planeerimine. “Tegemist on ELi ja Venemaa konfliktiga, olulised on ühtsed kriisilahendamise meetmed. Spetsialistide tasandil kohtutakse Euroopa Liidus juba homme (täna – toim) Brüsselis,” märkis Padar pressikonverentsil.

Ta lisas, et ELi põllumajandusministrite kohtumisel arutatakse  võimalikud abimeetmed läbi ja septembri alguseks on parem pilt ees. “ELi sekkumiskokkuostu meetmed rakenduvad siis, kui piima hind langeb alla mingi piiri,” rääkis Padar.

Padari sõnul tuleb üle vaadata ka põllumajandustoetused 2 miljardi ­euro ulatuses kaheks edasiseks aastaks. Samuti tuleks Padari sõnul 2015. aasta eelarvet analüüsida, et mõista, millised riigieelarvelised võimalused tekkinud olukorda paremini leevendada võimaldavad. “Teemaks tuleksid ka võimalikud eksporditoetused. Siseriiklikus plaanis tuleks fookusesse võtta uued sihtturud. Oluline on ka piimatootjate investeeringud tootmise moderniseerimisse – need investeeringud peavad toetust saama,” kinnitas Padar. Ta lisas, et tuleb läbirääkimisi pidada ka pankadega. “Tuleb ka pankade võimalused üle vaadata, et neile ettevõtetele anda vajadusel maksepuhkust,” rääkis Padar, vihjates, et kinnisvarabuumi aegu käidi ka pankuritega läbi rääkimas.

Klaas piima päevas rohkem. Padari rõhutas, et võtmekohal on praegu ka sisemaine tarbimine “Kui eestlased tarbiksid ühe klaasi piima aastas rohkem, oleks see juba 10% Eesti piimatoodangust,” märkis Padar.

Eesti Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul oleks ettevõtjatel abi ka sellest, kui riik teeks ettevõtjatele töö pealt makstavates maksudes puhkuse. Siis säiliksid töökohad ja ettevõtted ei kukuks pankrotti.

Kalatoodete puhul on veidi veel aega, sest sügisene püük algab oktoobris ja selleks ajaks tuleks meetmed kokku saada.

Saaliste: riigi abi on vältimatu

Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liikme Roomet Saaliste sõnul pole põllumajandus kingavabrik, mille saab hetkega sulgeda.

Tema sõnul tuleb riigieelarvest sektori toetuseks raha leida. “Teraviljahinnad langevad, piima hind on hakanud langema, ka sealiha hind on surve all. Sel aastal tabab põllumajandustootjaid korralik otsetoetuste langus. Riik pole leidnud vahendeid üleminekutoetuste maksmiseks. 24 miljonist eurost oleks käinud jutt,” rääkis Saaliste eile pressikonverentsil.

Järgmiseks aastaks peaks tema sõnul olema võimalik põllumajandustoetusi aga planeerida, koalitsioonileping seda ette ei näe, kuid seda võimalust tuleks uues olukorras Saaliste sõnul kaaluda. “Põllumajandus pole kingavabrik, mida saab päevapealt kinni keerata,” lisas ta.

“Riigieelarveliste vahendite kasutamine kriisi leevendamiseks on möödapääsmatu,” rääkis Saaliste.