Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti ehitajatele terendab uus tööpõld?

13. august 2014, 08:21

Rootsi teatas äsja hiiglasuurest riiklikust ehitusprogrammist. Kas see võiks tähendada uusi võimalusi ka Eesti ehitajatele ja ehitusfirmadele?

Soomes tegutseva Eesti ehitusfirma Ehiter Arendus OÜ juht Lauri Noot märkis, et kuigi Rootsi planeerib suuri investeeringuid, siis ilmselt väga suuri muudatusi see Eesti ehitajate jaoks kaasa ei too. "Inimesed valivad, kas raha või perekond," viitas Noot sellele, et Soome käimine on ühelt poolt eestlase jaoks lihtsam ning teiselt poolt on mitmed Eesti ehitajad juba põhjanaabrite juures paikseks jäänud.

Kui rootslaste suur investeeringuteperiood oleks alanud eelmisel aastal, siis oleks Nooti hinnangul võinud mõju suuremgi olla. "Samas mingi osa eestlastest kindlasti läheb sinna, ikka on ju neid, kes suuremat palka tahavad. Väga paljude jaoks on aga see kompromiss pere ja raha vahel," selgitas Noot.

Aavaste nentis, et taaskord tuleb põhjust otsida eestlaste kvalifitseeritusest. "Ma ei usu lähiajal mingit Eesti peatöövõtufirmade invasiooni Skandinaaviasse, kuna meie tööliste haridustase ja ehitusinseneride passiivsus ei toeta ehitustööde täisteenuste importi, samuti on enamikel Eesti firmadel selleks piiratud rahalised ressursid," selgitas Aavaste ja lisas, et alltöövõtjatena edukaks tegutsemiseks tuleks kitsalt spetsialiseeruda ja kogu firmaga Eestist ära kolida.

Lisaks ei ole tema sõnul Eesti töömehed enam Skandinaavias odavtööjõud - selle koha on ammu hõivanud lätlased, ukrainlased, bulgaarlased ja teised, kes on nõus tegema tööd madala tasu eest ja elama kitsastes oludes. "Aga tublidel töömeestel on alati võimalus seal hästi teenida ja ka oma perele paremat elukeskkonda leida ning lastele head haridust pakkuda," võttis ta kokku.

Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniemi hinnangul küsivad eestlased siiski oma töö eest liiga vähe raha ning ei nõua paremaid elutingimusi. "On kurb näha laupäeval ja pühapäeval töötajaid, kui sa tead, et nad ei saa oma töö eest piisavalt palka," ütles ta. Ta rõhutas, et probleem pole üksnes eestlastega, vaid ka eelpool mainitud lätlaste, bulgaarlaste ja teiste rahvastega, kelle tasu tehtud töö eest on väike. "Euroopa Liit on avatud ning kõigi töötajate järele valvata on raske," leidis Harjuniemi.

Harjuniemi uskus samuti, et eestlased Rootsi pakku ei lähe. Kuigi Soome investorid on investeeringuid tehes ka praegu väga ettevaatlikud ning mitmed planeeritud investeeringud on edasi lükatud, on Helsingi ümbruses palju erinevaid planeeritavaid projekte. Samuti on Soome Eestilile nii kultuuriliselt, keeleliselt kui geograafiliselt lähemal.

Pertens ütles samuti, et Rootsi plaanitavad investeeringud on pigem kaudse mõjuga, mistõttu ta ei ei usu, et Eesti ehitusalane tööjõud seetõttu Soomest Rootsi ringi koliks. "Mingeid muutusi tööjõu liikumises võib toimuda, kuid need ei ole määrava tähtsusega. Suured ehitusinvesteeringud Rootsis aga mõjuvad turule kui tervikule kindlasti positiivselt," sõnas Pertens.

Rootsi teatas möödunud aastal et aastail 2014-2025 plaanib riik rekordilisi infrastruktuuriinvesteeringuid. Riik plaanib sealse ajakirjanduse andmeil investeerida üle 59 miljardi euro. Lähema 20 aasta jooksul plaanib riik ehitada vähemalt 100 000 uut elamispinda.

Äripäev korraldab järgmisel nädalal seminari äri tegemisest Rootsis. Lähemalt vaata siit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. August 2014, 11:37
Otsi:

Ava täpsem otsing