Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Madal hind ajab ettevõtted hauda

Eliisa Matsalu, Harry Tuul 14. august 2014, 17:45

Samal ajal, kui RMK on igal aastal hanketingimusi karmimaks muutnud ning seelabi turgu harvendanud, kiusab puiduvarumise ettevõtteid ka tugev hinnasurve. Turul domineerivale RMK-le on hinnavõitlus küll soodne, kuid ettevõtjate sõnul on hinnad juba kahtlaselt madalad, kirjutab Äripäev reedel luubiloos.

Riigimetsaga lõpparve teinud Eduard Krillo sõnul pole hangete võitmiseks enam muud võimalust, kui pakkuda üle mõistuse madalat hinda. Kuidas alla omahinna pakutavate hindadega ettevõte püsima saab jääda, on tema sõnul aga mõistetamatu. “Võta kalkulaator ja arvuta, kuidas tahad, sellise hinnaga ei saa hakkama,” ütles ta. Hindadega tulevat toime vaid ettevõtted, kes tegelevad peale metsalangetuse ka muu tööga. “Siis nad võivadki RMK töid enam-vähem nulliga teha,” ütles Krillo. Väiksematel ettevõtetel sellist võimalust aga pole.

Möödunud kevadel otsustas RMK hangetel osalemisest loobuda ka Aivar Luik, metsa ülestöötamise ja väljaveoga tegeleva ettevõtte Aktiva Metsa omanik. RMK oli 13 aastat Aktiva Metsa peatööandja, kuid konkurentide mõistetamatult odavad hinnapakkumised ei andnud ettevõttele enam võimalust riigimetsas jätkata.

Aktiva Metsa omanik Aivar Luik märkis, et ega metsameestel pole RMKd väga milleski süüdistada – peamiselt valitakse ju koostööpartneriks just odavaima hinna pakkuja. Hinna, mõistagi, pakuvad metsamehed ise. “Keegi ei ole sundinud ettevõtjaid hinda alla pakkuma, kõik tahavad lihtsalt tööd saada. Konkurents, mis teha,” ütles Luik.

Puudulik riigihankesüsteem

Lääne-Virumaa metsamajanduse ettevõtte Raviltos OÜ ühe omaniku Urmas Valteri sõnul on konkurents puiduvarumise ettevõtete vahel läinud juba äärmiselt tobedaks. “Kui arvestada tehnika maksumust ja mis hindadega pakkumisi tehakse, siis ma arvan, et pooled ettevõtted võiksid turult ära kaduda, kui nad oma asju korrektselt teeksid,” märkis ta.

Valteri sõnul pole riigihangete süsteem jätkusuutlik – see, et hangetel võidab vaid kõige odavama hinna pakkuja ja muid kriteeriume arvesse ei võeta, mängib Valteri sõnul ühel hetkel riigile lihtsalt tagasi, kuna keegi ei võta riski soetada kallist uut tehnikat, kui puudub kindlus tuleviku suhtes. Ka kvalifitseeritud tööjõudu, kes sellise tehnikaga hakkama saab, on keeruline kinni hoida, kui ei teata, mis saab pärast järgmist hanget.

Selline olukord on juba käes näiteks Lätis, kus polevat enam järel palju suuremaid puiduvarumise ettevõtteid, kes suudaksid teha korralikku tööd uuema tehnikaga. Kuidas niivõrd madalate hindadega välja saab tulla, on Valteri sõnul müstika. Tema hinnagul mängitakse tõenäoliselt kuidagi maksudega ja tegeletakse muude tegevustega, et omadega välja tulla. “Keegi peab ju sellisel juhul petta saama, antud juhul on selleks pigem riik,” ütles Valter. Raviltos sõlmis 2012. aastal ­RMKga viie-aastase metsaülestöötamise lepingu. Seega suudab ettevõte kenasti konkureerida, ent Valter nentis, et viimasel hankel oli pakkujaid tunduvalt enam kui tööd ja võit tuli napilt.

RMK metsamajanduse osakonna juhataja Rainer Laigu ütles, et erinevalt erametsaomanikel pole riigiettevõttel võimalustki valida kallimate teenusepakkujate vahel. “Me peame võtma selle, kes on odavam. Selline on Eesti seadus,” ütles ta. Laigu sõnul leidub teiste seas ka ettevõtteid, kes on pärast riigimetsast lahkumist turule tagasi tulnud. Näiteks tegi Laigu sõnul odava pakkumise Langipuu OÜ, kes oli 3–4 aastat RMK hangetest eemal olnud.

“Ju siis ettevõte tunnetas, et on mõistlikum  teha veel madalama hinnaga tööd  RMKs, kui oodata ja otsida erametsas tööd,” rääkis Laigu. Tema sõnul on ettevõtted, kel on RMKga või erametsaomanikega sõlmitud pikaaegsed lepingud, palju paremas olukorras kui firmad, kes tegutsevad peamiselt lühiajalistest projektidest. “See on kõige raskem olukord, sest kunagi ei tea, mis tööd on ees,” ütles Laigu. Sellistel juhtudel on keeruline juba ainuüksi tööjõudu hoida. Laigu lisas, et erametsas teenib küll tihumeetri pealt rohkem kui RMKs, kuid selle eest ei pruugi olla nii palju tööd kui riigimetsas ja kunagi ei tea, kas ka raha kätte saadakse.

Kindlustunne kaalub hinna üle

RMK kui tellija mõju turule on väga suur. Näiteks mullu maksis RMK puiduvarumistööde eest ettevõtjatele 37 miljonit eurot. Riigimetsa naasnud Langipuu OÜ omanik Fredi Tarbe ütleski, et kui nad poleks RMK hankel teistest odavamat pakkumist teinud, oleks ettevõte pidanud uksed sulgema – erametsas on keeruline tööd leida ja tingimused on tunduvalt kehvemad kui riigimetsas. Tarbe jäi hinnasurve tõttu kahest järjestikusest RMK hankest välja. Kolmandal katsel läks ta kindla peale välja ja pakkus ise konkurentidest madalama hinna.

“Muidugi oli varem RMKs hind kõrgem ja elu parem. Siis ei pidanud kopikaid lugema, nüüd peab aga igat senti arvestama,” rääkis Tarbe.  Sellegipoolest on tema sõnul igal ettevõttel mõistlikum madalama hinnaga RMKle tööd teha – erinevalt eraomanikele pakuvad nad kindlat pikaajalist tööd ja töötasud saab alati kätte. Lisaks on töö alati ühes kohas. “Praegu on mul üks masin riigimetsas ja teine erametsas Saaremaal, sest mandril tööd lihtsalt ei ole,” ütles ta.

Riigikontroll: olukord nõuab parandamist

Koostöö maksuametiga. RMK metsamajanduse osakonna juhataja Rainer Laigu sõnul on alati oht, et madala hinna pakkujad võivad sahkerdada maksudega või toimetada poolenisti musta rahaga. Selle vältimiseks teeb RMK koostööd maksuametiga. Iga hanke võitnud ettevõtte andmed antakse maksuametile kontrollida. Siiani on maksuamet kinnitanud, et puiduvarumisettevõtetega muret pole, küll aga on probleem võsasaega tegelevate ettevõtetega. “Tegeleme nendega koos maksuametiga hoolega, loodetavasti saame varsti asjad klaariks,” märkis Laigu. Ta lisas, et rohkem kahtlust tekitaks olukord, kus näiteks 20 ettevõtjast pakub üks ettevõte teistest märgatavalt madalama hinna. Sellist olukorda aga tema sõnul pole.

Osas ettevõtjates hämmingut tekitavate madalate hindade taga on Laigu sõnul peamiselt kolm asjaolu: esiteks mõistagi seesama tihe konkurents, mis hirmust tööst ilmajäämise ees paneb vähesema rahaga leppima. Teiseks masinate suurem tootlikkus. Kolmandaks on ettevõtteid, kes on saanud investeeringuraha kusagilt mujalt – kas välismaal tööd tehes või teiste äritegevuste kasumist.

Laigu tunnistas, et puiduvarumisettevõtete tihe konkurents on RMK-le soodne, sest need, kes hangetel ei võida, pakuvad reeglina järgmine kord ise veel madalamat hinda, et teine kord taas ukse taha ei peaks jääma. Et aga konkurents viimasel ajal märgatavalt suurenenud oleks, Laigu hinnangul paika ei pea. “Olukord pole nagu Tartu juuratudengitel, kus on ühele kohale 5–6 kandidaati,” vihjas ta hoopis hõredamale turule.

KOMMENTAAR: Hankevõitjate kontrollimine vähendab ebaausat konkurentsi

Airi Lepassar, maksuameti kontrolliosakonna talitusejuhataja

Maksuametil on alates 2012. aasta lõpust RMK-ga kokkulepe, et nad saadavad meile hankevõitjate kohta teavet. Jälgime nende hankijate maksukäitumist ja vajadusel alustame kontrolle probleemsetena tunduvates ettevõtetes.
 
Sellel aastal oleme  maksumenetluse teinud 13 RMK tehingupartneri osas. Kontrollide tulemusel vormistati tööle ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil kajastuvad 9 uut isikut. Seitsme ettevõtte puhul ei ole olnud võimalik tuvastada, kes tegelikult töid tegid ja neist kuuega on  RMK meie andmetel alltöövõtud peatanud.
Seega on ebaausa konkurentsi ja musta tööjõu vähenemine reaalseks tulemuseks. Peale selle on meil kavas RMK hangetega seotud allhankijaid kontrollida ka töötamise registri rakendumisel.
 
Koostöö RMKga on olnud tõhus ja jätkub. Eesmärk on tõrjuda ebaausaid võtteid kasutavad ettevõtted riigihangetelt. Maksuamet teeb samasugust koostööd ka Riigi Kinnisvara ASiga

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2014, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing