Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Investor Ahti Heinla panka tööle ei läheks

Kadri Põlendik 21. august 2014, 18:34

10aastaselt programmeerima õppinud ja keskkoolis arvutimängu eest esimesed 5000 dollarit teeninud Ahti Heinla tegeleb investeerimisega hobikorras.

"Ma hakkaks sellest pihta, et kui ma olin 10aastane, õpetas ema mind programmeerima, aga Skype on kindlasti kõige tuntum asi, kus ma olen osaline olnud," alustab Heinla intervjuud, kui uurin, kas Skype'i võib tema jaoks alguseks nimetada. Ta lisab, et Skype'i ei olnud kindlasti algus, sest oli järjest kolmas startup sama meeskonnaga, kuhu kuulusid lisaks temale Janus Friis, Niklas Zennström, Jaan Tallinn, Toivo Annus ja Priit Kasesalu. "Esimene oli Kazaa, millest saime väga palju kasutajaid, väga palju tuntust, aga mitte raha. Teine oli Joltid, millest ei saanud kumbagi ja millest seetõttu keegi midagi ei tea. Kolmas oli Skype, millest saime mõlemat," räägib Heinla.

Kuid tagasi algusesse - Heinla vanemad olid programmeerijad ja nii nagu ikka õpetatakse kodus lastele tähti või lugemist, nii õpetas ema talle programmeerimist. Isa õpetused ei olnud samuti kergete killast - 1. klassis õpetas ta pojale 2. klassi matemaatikat, 2. klassis 3. klassi matemaatikat jne.

"Minu esimene programm ei olnud midagi väga lihtsat. See pidi lahendama matemaatika ülesannet, et kui sul on võimalik osta kolme eri hinnaga näiteks raamatuid ja peaksid kulutama 100 eurot, siis mitu sa peaks ostma ühte, teist või kolmandat, et see raha täpselt täis saada," kirjeldab Heinla. Sellest ajast hakkas talle programmeerimine meeldima. Kuna tol ajal - 80ndate alguses - kellelgi kodudes arvutit ei olnud, tuli programmeerimiseks leida muid kohti. "Tuli käia vanemate töökohas ja panna kaustikusse kirja, mis ajal ma tahan arvuti juurde saada ja siis sai näiteks nädala pärast, kaheks tunniks," meenutab Heinla.

Järgmine oluline etapp oli Gustav Adolfi gümnaasium, kus Heinla pinginaabriks sattus Jaan Tallinn. Samas klassis õppisid ka Toivo Annus ja Tauno Tats, kes on praegu tegevjuht Ambient Sounds Investmentsis, mille Heinla koos kaaslastega asutas. Ka mitmed teised noormehed, kes hiljem Skype'is töötasid, olid samas klassis.

Esimene raha. Koos Tallinna ja Priit Kasesaluga, kes oli esimese klassivend eelmisest koolist, hakati koos üht arvutimängu kirjutama. Oli veel sügav nõukogude aeg. "Siis läbi metalliärimeeste müüsime selle mängu Rootsi. Tõenäoliselt tegelesime riigivastase tegevusega, aga saime selle eest 5000 dollarit. Me kõndisime ühel hetkel Jaaniga mööda linna nii, et meil olid sõna otseses mõttes taskud pungil rubladest. See oli tohutu rahasumma tol ajal," räägib Heinla õhinaga esimesest olulisest tehingust 18aastasena. Ilmselgelt ei olnud sellest hetkest enam küsimust, milline on edasine karjäärivalik.

Heinla tee viis edasi Tartu Ülikooli, kus ta otsustas õppida füüsikat, kuid mõistis mõne aja möödudes, et hobitegevust ei tasu ülikoolis õppida ja nii jäi kõrghariduse omandamine pooleli. Samal ajal jätkas ta arvutimängude tegemist ja müümist kuni 90ndate lõpuni. "Need jõudsid ka mängijate ette, kuid ükski ei saanud selliseks hitiks, mida üle maailma teatakse. Ära sai elatud, rikkad me küll ei olnud," meenutab Heinla.

Koostöö rootslastega. Kui arvutimängude kirjastamine enam ei õnnestunud, otsustati proovida midagi muud ja nii alustas Heinla tööd portaali Everyday.com juures. "Pakkusid head raha raske ja kiire töö eest. Mõtlesime, et me oleme mänge tehes rasket ja kiiret tööd teinud küll ja küll ja läksime sinna," kommenteeris Heinla. Portaali juhtis sel ajal Niklas Zennström, ka Janus Friis töötas seal. Aasta möödudes otsustas kogu tulevane Skype'i asutajate tiim enam-vähem samal ajal Everyday'st lahkuda.

Zennströmil oli idee luua failide vahetamise programm, mille tegemiseks kutsus ta appi Heinla, kellega liitusid Tallinn, Kasesalu ja Annus. Nii hakati tegema Kazaad. Miks Kazaa raha sisse ei toonud, on Heinla sõnul seetõttu, et inimesed ei ole valmis muusika eest maksma ja peamiselt muusikat just Kazaa vahendusel jagati.

Järgmine projekt Joltid, millega taheti pakkuda odavat failide liigutamise teenust firmadele, ebaõnnestus sarnastel põhjustel. Arvati, et turul on võimalus olemas, kuid inimesed ei olnud valmis maksma ja võimalus kadus. Kui oli selge, et Joltidist asja ei saa, hakati ajurünnakuna otsima uut projekti, millega tegeleda. "Kõik olid masinaehitajad, firmaehitajad, me ei saanud teistmoodi. Me ei mõtle järgmiseks asjaks seda, et lähen nüüd panka tööle," kirjeldas Heinla Skype'i sündi.

Jagab kogemusi. Kõige eelneva taustal jõudis Heinla ühel hetkel arusaamiseni, et tal on raha, mida investeerida ning kogemust ja arusaama startup-maailmast. "Kuna siin ei ole Silicon Valley, siis siin väga paljudel ei ole. Kui sul on kogemusi oma praktikast, oled näinud kümneid startup'e mis on saanud edukaks ja veel rohkem kümneid, mis ei ole saanud edukaks, siis sul on kogemus, mida tasub jagada," räägib ta.

Kuna Heinla huvi on eelkõige ise uusi idufirmasid luua, on investeerimine tema jaoks hobitegevus. Ta teeb seda missioonitundest ning rõhutab, et kindlasti mitte selleks, et süstemaatiliselt raha teenida. See paistab ka tema aktiivsusest - enda sõnul on ta pigem passiivne investor, kes ei hoia igapäevaselt kõigil oma investeeringutel silma peal ega sekku firmade tegevusse.

Nõu annab Heinla enda sõnul "jaokaupa ja väga paljudele laiali". Ta märgib, et kui oleks sajaprotsendiliselt ainult missioonitundele pühenduv inimene, siis teeks seda täiskohaga kogu aeg, aga kahjuks investeerimine põhikohaga teda ei köida.

Uus edulugu. Kohti, kuhu investeerida, leiab ta ise, kuid tullakse ka küsima. "See on väga võrgustikupõhine äri. Ma tunnen kõiki Eesti startupi tegijaid või kedagi, kes neid tunneb ja peaaegu kogu tegevus käib tuttavate kaudu üksteisele tutvustades," kirjeldab Heinla, mismoodi investeeringuteni jõuda ja kuidas olla kindel, et investeering end ära tasub. Viimase puhul annab kindlustunnet, kui usaldusväärne inimene võrgustikust on oma rahaga tõestanud, et mõni idu on rahastamist väärt.

Heinla portfellis on nii isiklikke investeeringuid kui ka ASI kaudu tehtud rahasüste. Otseinvesteeringuid on ta teinud kümmekond, pool neist firmadest on aja jooksul kinni pandud ja ülejäänud tegutsevad eri faasides.

Peagi on aga Heinlalt hoopis teist masti uudiseid oodata. Ta on mõnda aega tegutsenud ühe idufirma loomisega, kuid ei ole tahtnud sellega veel avalikuks tulla. Vaadates tema senist lugu ei ole välistatud, et see võib olla taas üks korralik edulugu.

KES ON KES

Ahti Heinla

Sündinud 02.05.1972

1990 lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi

1990-1991 õppis Tartu Ülikoolis füüsikat

1999-2000 programmeerija Everyday.com-is

Asutas Kazaa, Joltidi, Skype'i, targetAPi, Defolio

Osanik: Ambient Sound Investments OÜ (25%), Bluemoon Interactive OÜ (33%) ja Lan Xang Holdings OÜ (100%)

Juhatuse liige: Bluemoon Interactive OÜ, Dailyperfect OÜ ja Lan Xang Holdings OÜ

Nõukogu liige: ASI Private Equity AS, Clifton AS ja ELF Ring OÜ

ÜKS KÜSIMUS

Mille järgi valite investeeringuid?
Ahti Heinla, investor

Ma teen oma ingelinvesteeringuid väga varajases faasis, kus tavaliselt toode ei ole valmis, on ainult mõtted ja tiim, kes ehitab. Turu tagasisidet kui sellist ei ole, selle kohta on ainult mõtted. Kui ei ole selliseid numbreid, siis muud ei olegi kui inimestele silma vaadata, mõelda kas nad saavad startupinduses hakkama või mitte, kas nad hoiavad haamrit õiget pidi käes. Selle kohta on väljend pattern of recognition (äratundmismuster - toim). On mingid hoiatusmärgid, mis lähevad põlema, et edukates idudes nii ei ole. Või et oo, see on unikaalne, vähestel eesti startupidel see on.

Positiivsed omadused startupi puhul on silmade põlemine, rahvusvaheline kogemus, targad inimesed ja kiire tegutsemine. Kiirus on see, millega sa oma suuri stagneerunud konkurente võidad. Arendad toote valmis kiiremini kui suured konkurendid jõuavad teha koosoleku, kas on mõistlik teema sellega tegeleda.

Kuidas tarkust mõõta? Seda saab silmavaatega, räägid inimesega pool tundi juttu ja saad aru. Näiteks mõtlen sageli pärast startup inimesega kohtumist, kas ta ütles midagi, mida ma varem ei teadnud ega poleks suutnud ise välja mõelda. Positiivne on see, kui on näha, et inimesel on unikaalseid mõtteid, tõdemusi, mis tunduvad õiged.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. August 2014, 12:03
Otsi:

Ava täpsem otsing