Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Intensiivne energia klaverist
Hiromi värskel ja tormakal albumi on rohkesti improvisatsioonilise džässi maiku. Kohati paneb rahustav trummitaust muusika aga hoopis tantsulisena mõjuma.
Imelapse tiitliga pärjatud jaapanlannast pianisti trumbiks on ülikiire näputöö ja laitmatu stiilitaju. Otsingulisi klaverihelide kaskaade ohjavad Simon Phillipsi rahustav trummibiit ja Anthony Jacksoni bass. Tulemuselt on meeldivalt struktureeritud muusika, milles on küllaga energeetilisi purskeid. Palade tempo ja intensiivsus kulgeb oma tõusude ja mõõnadega. Avalugu “Alive” on täis tulist energiat. “Dreameris” vahelduvad õrnemad ja õhulisemad klaveriklõbinad tihkemate rütmisettidega. “Seeker” on kirevalt otsinguline, “Player” meeleolukas ja mõistusepärane, kuid ei lase tähelepanul päriselt uinuda. Tuld on tuha sees kõvasti tunda ning kohati purskub see taas välja. Plaadi lõpuosas tempo veidi raugeb. Kõige aeglasem ja uitavam lugu “Wirefly” on erandlikult lüürilise ja rahuliku sissejuhatusega mõtisklus.
Hiromi plaadi nautimiseks tuleb kasuks eelnev live-kokkupuude pianistiga, et endale seda särtsakat tulesädet paremini silme ette saaks manada. Mullune Jazzkaar andis selleks võimaluse.