Juuli oli kaupmeestele parim kuu

Kiire reaalpalga kasv ning hinnatõusu peatumine avaldavad tugevat positiivset mõju Eesti kaubandussektorile. Järgnevatel kuudel on oodata kasvu jätkumist, kuid tempo jääb ilmselt aasta keskmisele tasemele, 5-7 protsendi vahele.

2014. aasta juulis ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 449 miljoni euroni, kasvades aastaga 10%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes juuniga 3%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 531 miljonit eurot, kasvades aastaga 8%.

Juulis jätkus trend, kus püsivhindades suurenes jaemüük kiiremini kui jaekaubanduse ettevõtete müügitulu. Konkurents turul tiheneb ning jõupositsioonil on hetkel tarbija. Klientide hoidmiseks peavad kaupmehed tegema järjest paremaid pakkumisi ning nii mõneski kaubagrupis on võimalik saada sama raha eest rohkem kaupa kui aasta tagasi.

Eriti tugevalt paistab see majandusministeeriumi hinnangul silma toidukaupade osas, kus juulis kukkusid hinnad aasta varasemaga võrreldes 2%. Maailmaturu hindade dünaamikat ning sanktsioonide mõju arvesse võttes on tõenäoline, et toidukaupade hinnalangus jätkub ka paaril järgneval kuul, mis omakorda suurendab kaupluste müügimahtusid.

Mootorikütuste müügi 9protsendise kasvu taga võib näha salaturu jätkuvat vähenemist, teisalt viitab see ka suuremale majandusaktiivsusele.

Sõidukikaubanduse segment näitas juulis viimase nelja kuu kiireimat kasvu, seejuures suurima osakaaluga mootorsõidukite, nende osade ja lisaseadmete müük suurenes aastaga kümnendiku võrra.

Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses kasvu jätkumist, kuid mitte nii kiires tempos kui juulis. Hetkel on raske ennustada erinevate majandussanktsioonide mõju ning Euroopa majanduse arengut, mistõttu võib ekspordi taastumine oodatust rohkem aega võtta. Eesti jaoks on eksporditurgude seisukord väga oluline ning pikaajaliselt ei saa ilma ekspordi kasvuta ka siseturg suureneda.

Autor: 1321-aripaev