Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vähemalt üks kõhn aasta veel Soomel

Sirje Rank 02. september 2014, 11:09

Soome majandust on euroliidus tabanud just selline šokk, mille pärast Aalto ülikooli professor Sixten Korkman omal ajal Soome liitumist euroga kartis.

Asümmeetriline šokk, mis mõjutab ühte euroala riiki teistest enam, samas kui reeglid on ühised. Soome püüab ikkagi reegleid täita - värskelt kokku lepitud tuleva aasta eelarve maht on mullusest väiksem, et pidurdada riigi võlakoorma kasvu.

Eelarve koomale tõmbamine ajal, mil majandus on nõrk, ei ole probleemideta valik, nendib Korkman.

Järgneb intervjuu Sixten Kormaniga.

Itaalia ja Prantsusmaa nõuavad euroala reeglitest mööndusi, et majandusele kosumiseks aega anda, Soome püüab nui neljaks reegleid täita, ehkki majandus on saanud mitu hoopi korraga. Miks?

Jah, Soome majanduse seis on väga raske. Meil on tööstuskriis, ekspordi kolm alustala on korraga kokku kukkunud. Siiski oleme püüdnud euroala reegleid järgida. Kergelt on Soome eelarvepoliitika seni ekspansiivne olnud, kuid järgmisel aastal tõmbame kulusid kokku. Defitsiit väheneb 7,4 miljardilt 4,5 miljardile eurole. Valitsus tunneb, et aeg on hakata suurt defitsiiti korrigeerima. Olukorras, kus Soome majanduskasv on nulli ja miinuse piiril, on kodumaise nõudluse vähendamine eelarvekulutusi koomale tõmmates omajagu probleemne. Kuid valitsuses on konsensus, muutuste põhijooned lepiti kokku juba kevadel.

Endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ei tulnud omal ajal struktuurireformidega toime ilma euroala reegleid rikkumata.

Tagantjärele tuleb nõustuda, et Schröderi jutus oli iva sees, kui ta ütles, et tal ei jätku kõigeks poliitilist kapitali, kui valusate reformidega samal ajal nõutakse maksude tõstmist ja kulude kärpimist. Ma ei ütle, et reeglid on rumalad (nagu ütles toonane itaallasest Euroopa Komisjoni president Romano Prodi - toim), neid on vaja joondumiseks, kuid vajame ka paindlikkust. Nii ma ei nuta, kui Soome riigivõlg peaks ületama 60% piiri SKPst ja usun, et ka Euroopa Komisjon saab aru.

Aga põhimõtteliselt meeldib meile Soomes reeglitest kinni pidada. Arvan, et struktuurseid reforme saab teha reegleid rikkumata ja Soome teeb seda. Kaks raskemat reformi on tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi reform ja teine pensionireform. Kuna oleme Soomes otsustanud, et tahame säilitada heaoluühiskonna, peame hoolitsema selle rahastamise eest ja defitsiiti väga tõsiselt võtma.

Soome leevendust ei küsi?

Ökonomistina ma kahtlesin euroga liitumise üle. Kartsin asümmeetriliste šokkide ja paindlikkuse puudumise pärast. Aga nüüd mõtlen, et oleme liikmed ja meil tuleb selles keskkonnas hakkama saada. Arvan, et see on võimalik. Euro on Soomes populaarne nii majapidamiste kui ettevõtjate seas. Ja näen majanduses juba positiivseid märke.

Siin ülikoolis (Aalto ülikool - toim) näen suurt start-up buumi, mis on ebatavaline, sest siin riigis on ettevõtlikkusest puudus olnud. On tekkinud rohkem väikesi kiire kasvuga firmasid, rohkem investeeritakse teadus- ja arendustöösse.

Metsatööstuses on teada vähemalt üks suurem investeering, äsja sai laevaehitus pika perspektiiviga investori Saksamaalt. Riik majanduspoliitikaga palju ära teha ei saa, aga saame tagada, et koolisüsteem on kõrgel tasemel ja kvaliteetne, panna raha ülikoolidesse ja teadus-arendustöösse, kärpida ettevõtte tulumaksu. Kõike seda me teeme. Ja siis saame loota, et ettevõtted suudavad leida uusi võimalusi.

Soome liitus euroga osaliselt ka (julgeoleku - toim) poliitilistel põhjustel, nii on ehk suurem valmisolek vajalikeks reformideks.

Mida arvate Soome maksupoliitikast?

See on hea, et alandasime ettevõtte tulumaksu 20%-le. Eesti maksusüsteemiga me konkureerida ei suuda ja veidi olen selle suhtes ka skeptiline. Kui maksustada ettevõtte tulu vaid väljamaksmisel, tekib "sisselukustamise" efekt, tendents, et raha jääb samasse firmasse. Parem see välja jagada, et rahastada võib-olla hoopis mõnd muud tegevusala või uut ettevõtet.

Soome palgasaajad on raskelt ja progresseeruvalt maksustatud. See on probleem, kuid raske on midagi teha, sest meil on maksutulu vaja. Kui tahta muutusi, tuleb kärpida kulusid.

Kaudsed maksud on head. Kinnisvaramaksud võiksid Soomes olla kõrgemad, aga see on poliitiliselt ebapopulaarne.

Varasem valitsus kärpis toiduainete käibemaksu, kuid see aitab pigem suurema tulu saajaid. Vaeste perede aitamiseks on paremaid viise. 

Eestis arutletakse madalapalgaliste tulumaksuvabastuse üle.

Siis poleks Eestis enam ühetaoline maksumäär, see on progresseeruva süsteemi element. Väikese palgatulu saaja koormust saab leevendada maksusoodustustega.

Kas Eesti on Soome ettevõtetele jätkuvalt atraktiivne?

Jah, paljudel põhjustel. Eestlastel on väga hea maine, hea tööeetika, tugevad institutsioonid, atraktiivne maksusüsteem, madalamad palgad, haritud inimesed, väiksem vahemaa Euroopa suurematele turgudele. Ka Soome start-up'id võiksid Silicon Valley asemel rohkem Stockholmi ja Tallinna suunas vaadata. Ja ka Soome majandus ei saaks mõnel alal eestlasteta hakkama.

Soome majanduses on olnud kuus kehva aastat, kas tiksub kümme täis?

Eelistan Piibli versiooni, kus seitsmele lahjale aastale järgneb seitse lihavat. Järgmine aasta on kindlasti veel raske. Kuid ehk hakkab maailmamajanduse seis paranema ja eksport toibuma. Koduturg jääb siiski mõõnama, sest sissetulekud ei kasva.

Milline on Ukraina kriisi mõju?

Eri hinnanguil 0,1-0,2%-le SKPst. Mõju on suur üksikutele majandusharudele ja konkreetsetele firmadele nagu Valio. Stockman kannatab, sest Vene turiste on vähem. Eksporditööstus kannatab, sest Venemaal pole raha infrastruktuuri projektide rahastamiseks. Kaudne mõju võib olla suurem, kui Saksamaal või laiemalt Euroopas kriisi mõjul pessimism süveneb.

KES ON KES

Sixten Korkman

sündinud 1948

Soome Aalto ülikooli majandusteaduste osakonna praktikaprofessor

2005-2012 majandusuuringute instituudi ETLA ja mõttekoja EVA juht

riigiteaduste doktori kraad Helsingi ülikoolist

1995-2005 Brüsselis Ecofini juht, vastutusalaks majandus- ja finantsküsimused ja ELi eelarve ja sotsiaalpoliitika

1989-1996 Soome rahandusministeeriumi majandusosakonna juht

2013. a avaldas raamatu eurost ja Soomest euroalal

TASUB TEADA

Soome ei ole 2009. a majanduslangusest veel toibunud. Valitsuse prognoosi järgi jõuab Soome SKP 2008. a tasemele alles 2018. aastaks.

Valitsus tõmbab kulusid koomale, et tulusid ja kulusid tasakaalule lähemale viia ja peatada riigi võlakoorma kasv. Tuleva aasta eelarves visandatakse tänavuse 7,4 mld euro asemel puudujäägiks 4,5 mld eurot.

Tuleva aasta eelarve maht on väiksem kui tänavu - sellist asja pole nähtud 90nendatest aastatest saadik, ütles läinud nädalal Soome peaminister Alexander Stubb.

Tänavu riskib Soome SKP Ukraina kriisi mõjul kahaneda kolmandat aastat järjest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2014, 09:24
Otsi:

Ava täpsem otsing