Äripäeva joogitest: Rieslingu-kuningannad Saksamaalt tegid puhta töö

Rieslingut nimetavad veinisõbrad viinamarjasortide kuningannaks. Minnes mõnda kohvikusse, võib olla kindel, et veinikaardil on Riesling-vein esindatud. Kas see on alati kindel valik? Äripäeva joogitest näitas, et sellest sordist tehtud märjukesed võivad erineda kui öö ja päev.Veinipööningu sommeljee Urmas Linnamäe sõnas kohaletulnutele, et neist marjadest annab teha praktiliselt ükskõik milliseid veine kuivuse ja magususe skaalal. “Aga juurde käib kindlasti hape, see on kõige happelisem viinamarjast tehtud vein,” lisas ta. Tõsi, mõne veini puhul seda nii tajuda polnud.Bensiini meenutav aroomÜlikindla võidu sai 2012. aastakäigu Kinheimer Hubertuslay Riesling Spätlese Trocken (BERGSPITZE). Jook valiti kohe pärast testi publiku lemmikuks. See oli ka kokkuvõttes parim, kui arvutati kokku publiku ja ekspertide punktid.Veini hind on kvaliteedile vastav, selle eest peab välja käima 18 eurot. Ekspertide hinnangul oli selles veinis kõik tasakaalus – pisut hapukas, aga samas ka hea suvine nii-öelda sumina-vein, mida õhtuti tarbida. Sel oli ka tüüpiline Rieslingule omane aroom, mis meenutab veidi bensiini lõhna.Pimedegusteerimise käigus pakuti, et see on pärit Saksamaalt või Austriast. Sakslane see oligi. “Kui ma peaks oma sünnipäeval midagi külalistele pakkuma, siis ilmselt just seda,” kiitis üks testil osalenud naine hiljem. Professionaalidest lisas Indrek Poolak, et  jook sobiks hästi näiteks koos parmesani juustuga nautimiseks. Janek Laanisto hinnangul klapiks see hästi ka Aasia toitude kõrvale.Teise koha sai Riesling Prüm Blue Kabinett Trocken S.A. Prüm, mille kodumaaks samuti Saksamaa. Ekspertide hinnangul oli see küllaltki happeline, aga siiski joodav. Kolmanda kohaga pärjati vein Craggy Range Te Muna Road Riesling Uus-Meremaalt. Laanisto sõnul oli see kompleksne vein, kus maitsenüansid tasakaalus. Nii võitja kui ka teise koha vein olid kaks aastat vanad, kolmanda koha omanikul oli vanust aasta rohkem.Vanus on plussKui minna poodi ostma keskmisse hinnaklassi kuuluvat veini, siis üldjuhul kehtib reegel, et mida noorem, seda parem. “Riesling on erand, näiteks nelja-viie aastaga läheb vein paremaks. Noortes on väga palju hapet, mis aitab veini säilitada. Vein saab nii areneda ja kokkuvõttes, mida korralikumaks ja seega kallimaks vein läheb, seda enam vajab ta aega, et olla tõesti see ilus ja õige Riesling,” ütles Linnamägi.Rieslingust tehakse veine üle terve maailma, ent ometi teeb Saksamaa tuule alla lõunapoolkera suurtele veiniriikidele. Linnamägi selgitas, et see viinamarjasort vajab külma. “Viinamarjad jäävad üldiselt talveunne 3–4 kraadi juures. Riesling vajab vähemalt nullkraadi, et korralikult valmida.” Teised testis osalenud veinid juhuslikus järjekorras: Riesling Rüdesheim Estate Qba, Riesling Les Princes Abbes, Loimer/Riesling Langenlois Kamptal DAC, Laugel Alsace Riesling, Spy Valley Riesling, Hugel Riesling Alsace AC, Little Beauty Dry Riesling, Allram Riesling Reserve Gaisberg DAC, Verus Riesling, Torres Waltraud Riesling Pendes DO, Cousino-Macul Dona Isidora Riesling, Riesling Trocken Mosel-Saar-RuwerTAUSTRiesling-veinidRiesling on väheseid ülemaailmse kuulsusega viinamarju, mis on pärit Saksamaalt. Sellest tehtud veinid on komplekssed ja väga hea happega. Nende eluiga võib küündida mitmekümne aastani ning valmistatakse neid kuivadest ülimagusateni. Kõige iseloomukamad veinid pärinevad Saksamaalt, häid veine on aga ka Austriast, Prantsusmaalt, Sloveeniast, Uus-Meremaalt, Luksemburgist.