Eesti jooksevkonto ülejääk üllatas

"Eesti majanduse kasvuootused põhinesid teises kvartalis eeskätt sisenõudlusel. Sisenõudlusest veetud majanduskasv on Eesti puhul tähendanud tavaliselt suuremat või väiksemat jooksevkonto puudujääki. Teise kvartali jooksevkonto väike, kvartali SKP suhtes ligikaudu 1%ni ulatunud ülejääk oli seetõttu mõneti üllatav. Ülejäägi taga oli just teenuste väliskaubanduse konto ülejääk, samal ajal kui esmaste ja teiseste tulude netoväljavool mõjus puudujääki tekitavalt. SKP kasvu seisukohalt tähendab see oodatust tasakaalulisemat kasvu ning asjaolu, et netoekspordi panus oli üle pika aja positiivne.

Teenuste eksport kasvas suhteliselt kiiresti nii selle aasta esimese kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Teenuste import suurenes samal ajal vähe ning teenuste konto ülejääk kasvas teises kvartalis 8,7%ni SKP suhtes. Nii kaupade väljavedu kui ka sissevedu endiselt vähenes. Kaupade konto puudujääk moodustas 4,9% SKPst, mis oli väiksem kui 2013. aastal keskmiselt. Alates möödunud aasta kolmandast kvartalist kestnud kaubaimpordi vähenemist saab osaliselt selgitada kesise investeerimisaktiivsusega.

Endiselt on päevakorras küsimus, kas viimaste aastate mõõdukas jooksevkonto puudujääk on olnud rohkem tingitud vähesest investeerimisaktiivsusest või struktuursetest muutustest ja vähem kapitalimahukast kasvust."

Eesti statistikaamet võttis koos teiste Euroopa Liidu riikidega kasutusel uue sisemajanduse koguprodukti arvutusmeetodi, mille järgi Eesti majandus polegi sel aastal kahanenud, vaid ainult kasvanud.

Kui eelmine meetod näitas I kvartali majanduslanguseks 1,4%, siis uue arvutuse järgi tegi majandus hoopis 0,3% kasvu. Sama meetodit kasutadest suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%.