Seakatk jõudis kohale

Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk. Surnud metssea leiukohast 8 km raadiusesse ohutsooni jäävatele seakasvatusettevõtetele on pandud täiendavad kitsendused loomade liikumisele ning tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid ohutusmeetmeid.

Ohutsooni ainsa seakasvatusfarmi Tulevik OÜ üks omanik Harri Tamm katku Eestisse jõudmise üle muret ei tunne. “Üldse ei värise, isegi unes ei näe,” ütles ta. Tema sõnul pole tõenäoline, et mõni metsloom neile katku sisse toob, samuti vähendab nakkusohtu see, et Tulevik OÜ on alati kasutanud vaid enda kasvatatud sööta. “Seega oleme kindlad, et meid katk ei ohusta,” ütles ta.

Tamme sõnul pandi farmidele juba paar nädalat tagasi kitsendused peale – sigu ei tohi ei sisse ega välja viia ja võõraid ei tohi farmi territooriumile lasta. Samuti on kindlaks määratud ohutsoonid ja võimalikud matmispaigad. Erilisi probleeme piirangud Tamme sõnul ettevõttele ei tekita. “Need on ju väikesed asjad, näiteks piirete ja võrkude ümber panemine,” ütles ta.

Sellegipoolest on Tamm arvestanud, et võib juhtuda ka mustim stsenaarium. “Selleks juhuks on meil siin olemas suur plats. Kõigepealt kaevame suure juraka augu ja siis peame maha väikse tseremoonia – sead lähevad sisse ja muld tuleb peale,” rääkis ta.

Ohumeetmed turvalised. Rakvere Farmid ASi seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi sõnul ei tähenda seakatku surnud metssea leidmine seakasvatajate jaoks suurt midagi. “Nüüd on lihtsalt faktiliselt tõestatud, et haigus on Eesti pinnal, kuid tegelikult oli ju aimata, et katk on Eesti-Läti piiril juba mitu nädalat edasi-tagasi liikunud,” ütles ta. Peale ohutsooni jäävate majapidamiste ja farmide ei muutu Tuvi sõnul teiste seakasvatajate jaoks midagi.

Tuvi rääkis, et Rakvere Farmid rakendas ülikarmid ohutusmeetmed juba mitu kuud tagasi. Eilsete uudiste peale saatis Tuvi farmitöötajatele meeldetuletuse, et kõik jälgiksid meetmeid veelgi tõsisemalt. “Nii palju kui meist sõltub, on tehtud,” ütles ta. Näiteks on ettevõtte kõik 25 farmi võimalikult suletud, neis on pesuvannid, farmi territooriumil liigub vaid hädavajalik transport. Samuti töötavad inimesed ainult tootmistsoonis, sest tsoonist sisse-välja käimine on Tuvi sõnul üks riskantsemaid viise, kuidas viirus lauta viia.

Tuvi lisas, et kui üks seakatkupuhang Leedus Valgevene piiri lähistel ja üks juhtum Lätis välja arvata, on lähiriikide kogemus näidanud, et rakendatavad ohutusmeetmed on piisavad. “Senimaani on katk peamiselt liikunud mööda metssigu ja majapidamisi, mis asuvad metsade keskel,” rääkis ta, lisades, et suurfarmidest on seni katk mööda läinud. “Loodan, et nii ka jääb,” ütles Tuvi.

Kehtestati piirangud. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel märkis, et surnud metssea leiukohast jääb kaheksa kilomeetri raadiusesse 15 farmi, kus on kas või üks siga. Neist üks on kuni tuhandet looma pidav Tulevik OÜ, ülejäänud eraisikud. Kõikidele sealsetele farmidele on alates eelmisest neljapäevast rakendatud ajutised kitsendused, mis kehtivad kuni Euroopa Komisjoni rakendusotsuse muutmiseni.

Pärtel rääkis, et viimati muudeti rakendus­otsust, kui Põhja-Lätis avastatud seakatkuga laienes puhvertsoon Lõuna-Eestisse. “Ainuke, mida me praegu teha saame, on üritada katk iga hinnaga kodusigadest eemale hoida,” ütles Pärtel.

Pärtel lisas, et pärast Euroopa Komisjoni rakendusotsust on võimalik hakata sigu ka tapamajja viima. Veterinaar- ja toiduamet käis hiljuti läbi kõik Eesti seakasvatajad, kusjuures kitsenduste tsoonis hakatakse sigalaid kontrollima iga kuu.

 

Sigade Aafrika katk

Nakkav, ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused elundites ja suur suremus.Levib nii haige loomaga otse kontakti sattudes, aga ka nakatunud liha sisaldavate toidujäätmete söötmisel, saastunud sõiduvahendite, sööda, allapanu, sisseseade või riiete kaudu. Lühikese vahemaa taha võivad viirust edasi kanda ka parmud ja kärbsed.Haiged loomad levitavad viirust kõigi eritistega. Ägedast ja kroonilisest infektsioonist paranenud loomad võivad jääda püsivalt viiruse kandjaks.Peiteperiood on 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral 3–4 päeva. Esimesed haigestunud sead võivad surra haigustunnusteta.Esimesteks märkideks on isutud sead, kellel on tekkinud palavik.