Ehitus. Ehitati nagu oma kodu

10. september 2014, 00:00

G4S Eesti ASi juhatuse esimehe Priit Sarapuu sõnul tehti uue peamaja ehitamisel vaatamata hoolikale planeerimisele ja eeltööle pärast ehituslepingu sõlmimist siiski palju muudatusi, mis nõudsid lisaaega ja -raha.

Üheksa kuud pärast G4Si uue peamaja avamist vaatavad majaehitusega seotud osapooled ehitusprotsessile ja kasutusperioodile tagasi, et rääkida pärast valmimist vaja läinud parandustest ja uue maja mõjust meeskonnale.

“Tegelikult julgen ma öelda, et olen siin kõigega rahul,” ütles G4S Eesti ASi juhatuse esimees Priit Sarapuu ning lisas, et midagi kardinaalset ta tagantjärele tarkusena teistmoodi teha ei tahakski. “Pisikesed ehitusjärgsed vigade parandused toimuvad ikka, aga midagi tõsist ega murettekitavat välja tulnud ei ole,” märkis ta.

Ühe peamise muudatuse ja edasiarendusena tõi Sarapuu välja vajaduse luua juurde parkimiskohti. “Meie ettevõte kasvab ja areneb. Koostöös linna ja arendajaga oleme plaani võtnud parkla laiendamise.”

Töötajad hakkasid tööl käima jalgrattaga. G4S Eesti juhatuse esimees soovitas neil, kel büroohoone ehitus alles ees seisab, põhjalikult läbi mõelda ettevõtet puudutav logistika ja seda teadlikult planeerida. Võimaluse kohta panna näiteks ettevõtte töötajad sportlikumaid eluviise viljelema, tõi ta näite oma ettevõttest. Kuna firma uus asukoht pani paljusid lähedal elavaid töötajaid tööle käima jalgrattaga, on juba rajatud ka turvaline jalgrattaparkimismajake.

Sarapuu meenutas, et kui ta ehitusprotsessi ajal maja vaatamas käis, oli tavaline, et mõne laua alt vaatas, kruvikeeraja käes, vastu mõni osakonna spetsialist või -juht. “Inimesed olid ehituses nii sees, et tegid seda nagu oma kodu,” lisas ta. Juhatuse esimees tõi välja veel ühe uue maja eeliseid: “Usun, et uus maja mõjub positiivselt ka ettevõtte majandustulemustele.” Samuti on ta kindel, et ehitus ning uuele büroopinnale kolimine mõjus hästi meeskonnatööle. “Ühes hoones koos töötamine liidab igal juhul meeskonda. Selle otsest mõju on raske mõõta, kuid senine inimeste tagasiside on olnud väga positiivne.”

G4Si kogemus näitas, et uue maja ehitus algab asukohast. Esmalt oli oluline leida ettevõtte vajadustele sobiva krundiga arendaja. “Otsisime juba olemasoleva detailplaneeringuga krunti, sest sel juhul saab kiiremini ehitama hakata,” märkis Sarapuu. Arendaja leidmiseks korraldati konkurss ja alles seejärel arhitektuurikonkurss. Näiteks välistas G4S kiirelt Tallinnas Veerenni tänava kandis asuvad krundid, sest piirkonnas on tipptunnil sageli ummikud ning juurde- ja väljapääsud ei oleks nii head olnud kui Paldiski maanteel.

G4S Eesti haldusosakonna juhataja Andres Pastarus rõhutas, et väga oluline on majaehitusele eelnev ettevalmistus. “Alustasime eeltööga juba 2009. aasta lõpus. Kuna projekt oli suur, palkasime konsultandi, kes kõik sõlmed n-ö kokku sidus, meie vajadused välja selgitas ning arhitektidele ära selgitas,” kirjeldas ta. Konsultant koostas ettevõttele ruumiprogrammi ning hoone maht hakkas ilmet võtma. 2011. aasta veebruaris sai G4S kätte arhitektuurikonkursi tulemused.

Vaatamata hoolikale planeerimisele ja eeltööle tuli pärast ehituslepingu sõlmimist teha muudatusi, mis nõudsid G4Silt lisaraha. Pidevalt tuli teha operatiivseid otsuseid, et valida, milliseid muudatusi hakatakse ellu viima ning millistest loobutakse.

Sisseelamine uut moodi kontorisse. Pastarus tõi välja, et teda üllatas, kui keeruline oli varem mitte nii moodsates tingimustes töötanud inimestel kohaneda tänapäevase kütte- ja jahutussüsteemiga ning osal avatud kontoriga. “Suures plaanis kohanesid inimesed kenasti, kuid on ka neid, kes ei ole siiani kohanenud.” Olustiku parandamiseks häälestati ümber jahutussüsteem ning võeti ette väiksemaid ümberehitusi.

Haldusosakonna juhataja sõnul võib ta pärast sooja suve väita, et maja jahutussüsteemid tulid suvekuumusega kenasti toime, kuna aga möödunud talvel väga pikka külmaperioodi polnud, ei ole teada, kas majal selles vallas ka mõni üllatus varuks on või mitte.

  • Emotsioon kipsplaadi ja kruvide kaudu

G4S Eesti uue peamaja sisekujundus peegeldab ettevõtte identiteeti ja sõnumit ehk seda, et tegemist ei ole pelgalt turva-, vaid ka teenindusettevõttega.

G4S Eesti tellis VL Sisearhitektuur OÜ sisearhitekt Ville Lausmäelt oma uue peamaja sisekujunduse, mis kannaks sõnumit, et tegemist on tänapäevase töökultuuriga ettevõtega. “Esimese asjana sooviti, et vana maja väikestest kabinettidest tulnud töötajad saaksid edaspidi töötada avaramas ja sünergilisemas töökeskkonnas,” selgitas sise­arhitekt ning lisas, et kui tavaliselt kujutatakse turvateenuseid pakkuvate ettevõtete valvekeskuse ruume ette steriilse ja formaalsena, kus ametnikud suuri ekraane jälgivad, siis G4Si seisukoht oli vastupidine. “Nad soovisid, et kõik ruumiga seotud turvanõuded oleksid tagatud, kuid see oleks tehtud varjatult ning ruumis töötavad inimesed istuksid tavalise laua taga nagu tavaline töögrupp.” Sellest tulenevalt on teenindus- ja turva­ettevõtte peamajas ka valvekeskus sõbralik ja inimlik ruum.

Lausmäe sõnul on sisearhitekti töö anda edasi emotsiooni. “Küsimus on selles, kuidas valada emotsioon kipsplaati ja kruvidesse nii, et see ka ruumi astujani jõuaks,” märkis ta. G4Si peamaja fuajees on kujundamisel viljeletud ideid moodsast, suurest ja võimsast ettevõttest. Kuna ettevõtte tegevus haakub valvamise ja jälgimisega, tõi Lausmäe sisse idamaise haaremihoovi motiivi. “Lühidalt rääkides tähendab see, et sind saab jälgida, sa tunned, kuidas sind jälgitakse, aga sa ei tea päris täpselt, kes ja kust sind jälgib.” Sisearhitekti sõnul sai fuajee oma praeguse ilme just tänu erinevate emotsioonide kokkusobitamisele. Lausmäe sõnul puututi majale sisekujundust tehes kokku ka paljude kompromissidega. “Õnneks oli tegemist selliste keskteedega, millele oodati sise­arhitekti reageerimist. Pigem olid need kaalutletud kompromissid,” rääkis ta ja lisas: “Ei olnud nii, et midagi tehti lihtsalt teisiti, kui ette nähtud oli, vaid varakult anti teada, et me selliselt nagu projektis kirjas, ei tee, aga pakkuge välja, kuidas me seda teha võiks.” Paljuski tähendasid kompromissid, et lahendused pidid minema odavamaks, sellele vaatamata on Lausmäe lõpliku tulemusega rahul.

 

Taust

Asukoht: Paldiski mnt 80, Tallinn
Maksumus: 10 miljonit eurot
Suurus: 9178 ruutmeetrit
Majaga seotud töötajate arv: 580 inimest
Maja avati: 20. november 2013
Hoone arendaja ja omanik: Wilson Kinnisvara OÜ
Arhitektid: arhitektibüroo Salto arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke
Ehitaja: Oma Ehitaja AS
Sisekujundus: VL Sise­arhitektuur OÜ

 

Taust

  • G4Si kogemus

Kui ehitada ettevõttele uut maja, tee seda hästi, nagu ehitaksid endale kodu.
Kuigi kõikide töötajate kõiki soove ei saa arvestada, tasub töötajaid ja nende ideid maksimaalselt kuulata.
Kaasa töötajaid planeerimisprotsessi ning teavita neid ehituse edusammudest, et sellest ei saaks vaid paari juhi, arhitektuuribüroo ja projekteerijate eraprojekt.
Turvalisus versus kliendi­sõbralikkus – ei pea valima vaid ühte, sest hästi läbi mõeldes saab saavutada mõlemat.
Vaid korralikust järelevalvest ei piisa hilisemaks rahuloluks. Maja ehitades tuleb kogu aeg toimuvaga kursis olla ning kaasa mõelda.
Uus maja ei ole pelgalt kulu – pane see enda kasuks tööle. G4S Eesti on uude hoonesse külla kutsunud suure hulga kliente, korraldanud ise või võimaldanud ettevõtetel seal üritusi korraldada, kutsunud kokku mõttekodasid ning tulemuseks on uus orientiir pealinna kaardil – “teate küll, kohtume seal G4Si pea­maja kandis”.
Kui teistel ettevõtetel on oma toodete tutvustamiseks eraldi ruum, nurk või laud, siis G4S Eesti saab kasutada kogu hoonet turvasüsteemide demonstreerimiseks, et näidata klientidele turvaettevõtte keerukamaid lahendusi ja uusimaid tehnoloogiaid.

 

Kommentaar

  • Ehitus läks maksma 10 miljonit eurot

Tarmo Tomak, Wilson Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Maja planeerimisel ja rajamisel oli peamiseks eelduseks. Maja on suure ettevõtte peakontor, mis on suure liiklusega piirkonnas nähtavas asukohas ning maja väljanägemine peab sellele ka vastama. Usun, et need eeldused said ka täidetud. Suures osas on maja ikkagi tavapärane büroohoone, mis ei nõudnud erilisi lahendusi. Kokkuvõttes võib öelda, et ei olnud eriti keeruline ehitada maja, mis ehitatakse ühe ettevõtte vajadusi arvestades, pidades samas silmas, et tulevikus sobiks see kasutamiseks ka teistele ettevõtetele. Ehituse ligikaudne maksumus oli 10 miljonit eurot.

  • Kõige huvitavam on kelder

Kaido Fridolin, ASi Oma Ehitaja juhatuse esimees
Meile on iga uue projekti alustamine väljakutse. Samas peab märkima, et kuigi kõnealune ehitis on ainulaadse ja omapärase välisarhitektuuriga, oli ehitaja jaoks tegemist tava­pärase büroohoone projektiga. Konstruktiivselt ja tehniliselt oli hoone kõige huvitavam osa vast keldrikorrusele rajatud sula­rahakeskus. Arhitektide töö oli korrektne, projekt realiseeritav. Kui keerukamaid detaile mainida, võiks nimetada esimese korruse fuajee ruumilist ripplae ja seinte süsteemi ning välisfassaadi puitviimistlust. Projekti realiseerimise tegi ajaliselt keerukamaks tööde ajal soovitud üsna suuremahulised muudatused ning ümberprojekteerimised.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2014, 19:44
Otsi:

Ava täpsem otsing