Mihkel Raud ja Maire Aunaste peaksid ekraanilt lahkuma

Maire Aunaste ja Mihkel Raud on kaks tuntumat värsket erakonnaliiget, esimene Isamaa ja Res Publica Liidus, teine sotsiaaldemokraatide seas.

Parteisse kuulumine on inimese vaba valik ja õigus. Küll aga kriitilisemat meelt eeldaks nii vastsetelt parteilastelt endalt kui ka nende senistelt tööandjatelt nende saatejuhtidena eetrisse lubamisel.

Praegu jätkavad Aunaste ja Raud mõlemad saatejuhtidena, esimene rahvusringhäälingus, teine TV3s.

Kes neid ikka eetrist minema lüüa tahab. Telekanalite käitumine on osalt mõistetav – tegemist on tuntud ja heade tegijatega, kes toovad vaatajaid ja reitinguid. Rahvusringhäälingu juhil Margus Allikmaal on ­õigus, et Maire Aunaste ei riku saateid jätkates mingit kehtivat korda. Tõepoolest, erakondlik kuuluvus on inimese vaba valik. Samas ei ole võimalik olla korraga lugejate huvides töötav ajakirjanik ning erakonna maailmavaadet esindav partei liige.

Isegi kui Raud ja Aunaste tegid enda meelest isikliku valiku, ei plaani osaleda mingis värbamiskampaanias ega vahendada ekraanil partei maa­ilmavaadet, pole asi vaatajate silmis enam endine.

Endine telenägu on nüüd poliitik, erakonna esindaja ja tahab või mitte, ka reklaamnägu. Selle teadmisega jälgib vaataja nüüd nii saate teema­valikut kui ka külalisi. Isegi kui kõik on korrektne, jääb kahtlus hinge.

Valija esindab iseend, parteilane parteid. Mihkel Raud küll ütleb, et juhi sobivust hinnaku vaatajad – kui hakkama ei saa, siis tuleb välja vahetada. Selle hetke saabudes on aga juba liiga hilja – kahju on tehtud kanalile, saatele ning ka ajakirjanikule endale. Nimi aga on lisaks talle endale kaubamärk ka meediafirmale.

Võib ka arutleda, et valimas ju käime, mis see erakonda astumine siis rohkem erapoolikuks muudab. Maailmavaate järgi kodanikukohuse täitmine ja erakondlik kuuluvus on aga eri asjad.

Kui valija esindab iseend, siis partei liige parteid.