Kallas: Eesti võlakirjaturg vajab arengutõuget

“Eesti võlakirjaturg vajaks arengutõuget. Eestis on pea­aegu olematu võlakirjaturg ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel  väga suur kapitalipuudus. Samas kui me vaatame üldist olukorda, siis seisab inimestel pangakontodel kapitali, mis teenib suhteliselt väikest intressi,” arutles reformierakondlane ­Kaja Kallas.

Ta nentis, et võlakirjade puhul peab eelkõige vaatama seda, milleks seda võlga vaja on, ent börsile ja majandusele laiemalt mõjuks võlakirjaturg ergutavalt. Võlakirjaturu probleem on tema hinnangul aga see, et kui ei ole juhtvõlakirju, siis ei teki ka väiksemaid võlakirju.

“Tartu maantee võlakirjad”. Riigikogu liige ja endine rahandusminister Tõnis Palts (IRL) peab aga rahandusminister Jürgen Ligi seisukohta, et laenu võetakse selleks, et rahavoogusid juhtida, naljakaks. “See on sama algeline, kui osta auto selleks, et sellega on hea autoremonti sõita. Võlakirju tuleb lasta välja selleks, et mingeid konkreetseid projekte realiseerida,” leiab Palts. Ta lisas, et riigi jaoks oleks kõige kindlam investeerida infrastruktuuriprojektidesse, mis tõstavad valitsussektori ja erasektori efektiivsust. Näiteks Tallinna magistraaltänavavõrgu ja Tallinna–Tartu maantee valmisehitamiseks olekski tema hinnangul vaja peamiselt kodumaisele turule sihitud võlakirju.

“Muide, emissioonidele võiks panna nimed vastavalt sihtotstarbele. Näiteks “Tartu maantee võlakirjad”, see suurendaks kodanike ja institutsioonide sidusust oma riigiga,” selgitas Palts.  Tema sõnul oleks täiesti absurdne laenu võtta objektidele, mis ei suurenda ühiskonna toimimise efektiivsust.

Huvilisi jaguks. Riigikogu liige Rannar Vassiljevi (SDE) märkis aga, et laen on siiani Eesti riigile olnud paindlikum variant kui võlakirjad. Teisest küljest nõustus ta, et kui vaadata laiemalt Eesti erainvestorite ja ka ettevõtete hoiustamistingimusi, siis intressid on madalad. “Ma usun, et huvi Eesti riigi võlakirjade vastu oleks kindlasti olemas ja kindlasti ta elavdaks mingil määral ka börsi,” märkis Vassiljev.

Küll nentis ta, et ei näe praegu olukorda, kus lähitulevikus eelarve satuks miinusesse, mistõttu ka tema sõnul suurt ja otsest vajadust võlakirjade järele ei paista.  “Minu jaoks oleks otsustuskoht siis, kui tuleks võtta suuremahuline laen, mille puhul ei saa eeldada, et seda saab kiiresti ja paindlikult tagasi maksta. Siis võiks tõsiselt kaaluda võlakirjade emiteerimist,” rääkis ta.

Samuti märkis ta, et kui intressi niikuinii makstakse, siis kindlasti oleks sümpaatsem maksta intresse Eesti riigi sisse.

Peaministriks pürgiv Juhan Parts märkis aga, et kapitali kättesaadavus ja turu likviidus on strateegiline probleem kogu Eesti majanduses ning kontekstist väljavõetud üksiku elemendi võib lihtsasti tembeldada mitte väga heaks ideeks.