Harjumaa TOP: Firma, kel Eestis konkurente pole

11. oktoober 2014, 10:30
Viimsis tegutseva farmaatsiatööstuse Interchemie Werken De Adelaar Eesti juht ja üks omanikke Veiko Saluste
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141011/NEWS/141009631/AR/0/Veiko-Saluste.jpg

Ükski ettevõtja ei saa öelda, et järgmisel aastal kavatseb ta vähem müüa ja väiksemat kasumit teenida, sest see ei vastaks kapitalismi põhireeglile "Kasva või sure", leiab Viimsis tegutseva farmaatsiatööstuse Interchemie Werken De Adelaar Eesti juht ja üks omanikke Veiko Saluste.

Äripäeva 13. oktoobril ilmuva Harjumaa TOPi edukamaid firmasid, Interchemie Werken De Adelaar toodab Viimsis veterinaarravimeid, peagi lisandub sinna veel üks tootmistsehh. Pea kõik Viimsis valmistatud lahused ja tabletid sõidavad aga Eestist välja, sest pisikeses riigis on nendele ravimitele keeruline leida nii turgu kui müügilube.

Harjumaa ettevõtete TOPis 68. kohal paikneva firma juhi Saluste sõnul on kogu nende viimaste aastate aur läinud tootmise laiendamisse, tülikate halduskulude lisamisega pidurdab firma arenguhoogu eelkõige Eesti maksupoliitika.

Küsimustele vastab Veiko Saluste.

Kuidas te suures laienemistuhinas möödunud aastaga rahule jäite?

Meil on praegu tõsine ambitsioon laieneda ja kogu energia läheb sinna, seetõttu me sel aastal kasumit ja käivet nii väga ei vaadanudki. Ehitame aseptiliste suspensioonide tootmiseks uut tsehhi, seni oleme tootnud neid väiksemas mahus. Tsehh saab tänavu valmis, kuid farmaatsiatööstuses on juba kord nii, et kohe, kui valmis saab, tootma veel siiski hakata ei saa. Kvaliteedi tõestamine-testimine ja valideerimine võib võtta veel pool aastat, seega on uue tsehhi täies mahus käivitamine järgmise aasta projekt. Lisaks on väga paljude seadmete tarneajad hästi pikad, ligi aasta. Näiteks peroksiidi generaator peaks kohe kohale jõudma, tellisime selle juba ammu. Kuna meil tehas muidu ju töötab, pole me ka väga tagant kiirustatud. Parem tootmise algus kuu aega hiljem kui see, et me teeme midagi ülepeakaela ja pärast on mõne tootega probleeme.

Kui palju te tehase laiendustesse investeerinud olete?

Tsehhi ehitamise investeering hõlmab ka 2011. aastal ehitatud laiendust, aga kuna see läks oodatust kallimaks, lükkus ka uue tsehhi valmimine pisut edasi. Neid summasid polegi veel kokku löönud. Kui kalliks kogu projekt kujuneb, selgub siis, kui uue tsehhi käima saame.

Tootmise laienedes on teil loogiliselt ka rohkem töötajaid vaja. Kas uue tsehhi valmides plaanite ka inimesi juurde palgata?

Inimeste palkamine käib meil järjest ühe-kahe kaupa, sest n-ö valmis inimesi me ei leia, uued töötajad tuleb kohapeal välja õpetada. Kui neid tuleks uutesse tsehhidesse korraga palju, läheks keeruliseks. Seega oleme uute töötajate otsimisega juba pikemat aega tegelenud, eriti kaua võtab aega väljaõpe keemia- ja mikrobioloogia laboritesse.

Kui keeruline on teil tööjõudu leida?

Häid inimesi on alati vähe. Kui keegi ütleb, et on lihtne leida oskustööjõudu, siis see ei saa tõsi olla. Meie tööjõuvajadus on erinevates tsehhides muidugi pisut erinev. Meie soov on leida inimesi, kes ei käiks siin tööl vaid töötasu pärast, ka kollektiiv ja töö iseloom peaksid neile huvitavad olema.

Vaid mikroskoopiline osa teie toodangust jääb Eestisse, enamus sõidab välismaale. Kas tuleval aastal on teil plaanis ka ekspordipartnerite ringi laiendada?

Eestisse jääb tõesti väga väike osa, võiks jääda rohkem, aga see pole vaid meis kinni. Müügiosakonda, kes ekspordipartneritega tegeleb, Eestis pole. Me ei jõuakski sellega siin tegeleda, kogu energia läheb tootmisele ja tootmise laiendamisele.

Millised on teie ootused järgmise aasta kasumi ja käibe osas?

Ma arvan, et järgmisel aastal ikka suureneme. Ega ükski ettevõtja ei saa ju öelda, et ta kavatseb järgmisel aastal vähem müüa ja vähem kasumit teenida. See ei vasta kapitalismi reeglile, et kas kasva või sure. Kui meil on uueks aastaks sellised investeeringud tehtud ja uus tsehh valmis ehitatud, siis, me ei usu, et peaks eriti tagasilööke tulema. Tegemist on väga kõrgelt kureeritud turuga, mis ei sõltu nii palju poliitikast nagu näiteks põllumajandus. Ravimid on alati olnud väga strateegiline teema, embargosid rakendada on keerulisem.

Kui tihe on konkurents ravimiturul?

Meil täna Eestis tootmises konkurente pole, oleme üks väheseid Baltimaade ja Skandinaavia veterinaarravimite tootjaid, aga see ei tähenda, et meil üldse konkurente poleks. Meie võitleme maailmaturul.

Aga nõudlust veterinaarravimitele jagub maailmaturul piisavalt?

Eks me kõik tahame ju süüa ja, kui loom pole terve, siis pole meil ka midagi süüa. Rahvastik suureneb ja mida intensiivsemalt toodetakse liha, kala ja loomseid saadusi, seda rohkem on haigusi ja seda rohkem neid ka ravitakse.

Mida teete, et olla teistest enda sektori ettevõtetest edukamad ja püsida maailmaturul konkurentsis?

Sellele on väga raske vastata, sest mina pole teistes tehastes käinud ega tea, kuidas on seal töö korraldatud. Näiteks koolitusi saame me kas Ameerikast või Euroopast.

Mis takistab praegu enim teie firmal edasi arenemast?

Mind natuke häirib, et maksud muutuvad kogu aeg. Iga poole aasta tagant mõeldakse mõni uus asi välja. Näiteks pakendiaktsiis on täiesti arusaamatu nähtus: korjad või ei korja pakendeid, maksad ikka ühtemoodi. Samamoodi ka tuhande euro seadus. Need kõik suurendavad halduskoormust ja muutuvad liiga kiiresti. Millegipärast muutuvad need kõik ka ühes suunas - madalamaks ei lähe midagi. Samas on meil õnneks paranenud näiteks koostöö ülikoolidega, saime oma labori inimesed Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis välja koolitada, see on suur asi ja sellega oleme väga rahul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. October 2014, 10:49
    Otsi:

    Ava täpsem otsing