Mobiilifirmad telefonimüügi pärast tülis

Tele2 ja Eesti Telekom andsid 1. juulil riigikogu majanduskomisjonile üle elektroonilise side seaduse muutmise ettepaneku, mille eesmärk oli anda tarbijatele võimalus piirata soovimatuid müügikõnesid oma mobiiltelefonile.

Selle toetuseks telliti Emorist uuring, kust selgus, et 83% elanikest keelaks müügikõned oma telefoninumbrile. Lisaks leidis 89% vastanutest, et müügikõnesid võiks teha vaid juhul, kui inimene on ise selleks loa andnud.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval seadust mitte ette võtta ning soovis, et turuosalised sõlmiksid tarbijakaitseameti osalusel müügikõnede hea tava kokkuleppe. “Esitatud nii-öelda eelnõul oli mitu puudujääki, muu hulgas järelevalve, juriidilised probleemid, aga ka tehniline teostatavus,” kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

Tele2 ja Eesti Telekom on kaotanud telemarketingis edukale Elisale nelja aastaga ligi 80 000 klienti. Elisa juhi Sami Seppäneni sõnul ründavad Tele2 ja Eesti Telekom nüüd nende müügiedu müügikõnesid piirava seaduseelnõuga.

Tele2 juhatuse esimehe Argo Virkebau sõnul olid seaduseelnõu põhjuseks kaebused, mis laekusid klientidelt. “Meie käest küsitakse, miks me anname müüjatele oma klientide telefoninumbri. Meie peame seletama, et me pole ise numbreid andnud,” rääkis Virkebau. Tema sõnul hakatigi siis uurima, kas on regulatsioone, mis seda helistamist veidi piiraks. Virkebau ütles, et Eestis valitseb telefonimüügis kasvav anarhia, kliendi käest ei küsi keegi, kas ta soovib saada müügikõnet või mitte, ja nemad on otsustanud klientide eest seista.

Seda, et seaduseelnõu puhul võiks olla tegemist Elisa müügiedu kärpimisega, Virkebau ei kinnita. Tema sõnul üritati seda teemat esialgu ajada Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu kaudu, kuid Elisa otsustas jääda neutraalseks. “Meie Eesti Telekomiga otsustasime, et soovime selle diskussiooni ikkagi tõstatada, ja tegimegi seda enda nime alt, et keegi ei ütleks pärast, et on vandenõuteoooria,” rääkis Virkebau.

Müük peaks olema kvaliteetne. Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et tegemist oli rohkem Tele2 ideega, kuid kuna ka neil läks klientide kaebuste arv müügikõnede peale väga suureks, siis otsustatigi, et on vaja turgu reguleerida. “Tahtsime anda klientidele võimaluse, riigil on olemas numbriandmebaas ja selleks poleks vaja suuri investeeringuid teha, seda oleks saanud lihtsalt teha. Me kutsusime ka Elisat, me polnud nende vastu, kuid Elisa ei tulnud kaasa,” möönis Kalm.

Kalm lisas, et ta pole telefonimüügi kui mõtte vastu. “See on üks müügikanal, kuid see peab olema kvaliteetne,” ütles ta. Kalmu sõnul on üritatud sektoris ka isekeskis kokkuleppele jõuda, kuid seni pole see õnnestunud.

Kui Elisa juhi Sami Seppäneni jutust võis mõista, et turuosalised ründavad neid eduka müügitöö tõttu, siis Kalmu sõnul üritatakse vaid müügitöö kvaliteeti parandada. “Võib-olla Seppänen mõtleb nii, kuid turuosaline, keda te nimetasite, teeb seda müügitööd võib-olla mitte kõige ausamal viisil alati, seda on kuulda olnud meie klientidelt. Need pole päris ausad võtted ja need häirivad meie kliente,” märkis Kalm.

“Üritatakse rünnata seadusloomega seda, kus meie oleme head. Mul on kahju, et meie tegevusalal nii käitutakse. Õnneks majanduskomisjon nägi, et eelnõu esindas kahe ettevõtte huve ühe vastu,” oli Seppänen nördinud konkurentide käitumise peale. Ta rõhutas, et ei ole heade tavade kokkuleppe vastu, kuid andis mõista, et talle ei meeldi viis, kuidas konkurendid üritavad seda mitte konsensuslikult ja “kõiki telefonimüüjaid ühte patta pannes” seaduseks vormida.

Seppänen rõhutas, et eri tüüpi telefonimüügiettevõtteid ei tohiks panna ühte konteksti ja võrdlusesse. “Telefonimüügis eksisteerivad ka n-ö tükikaupade müügiga tegelevad ettevõtted, kellel on lühinägelikud läbimüügieesmärgid ja tulevane püsisuhe kliendiga puutub. Sellised ettevõtted kasutavad meist agressiivsemaid meetodeid,” rääkis ta. “Ning siis on meiesugused ettevõtted, kellele telefonimüük on pikaajalise kliendisuhte algus. Me ei tee midagi sellist, mis on kliendi huvide vastu. Meie jääme ju kliendiga püsisuhtesse, me tahame teenust pakkuda pikaajaliselt,” tõi ta näiteks oma firma.

 

Kui Kalm ja Virkebau märkisid, et proovisid ka liidu kaudu müügikõnede piiramise seadust käima lükata, siis Seppäneni sõnul olidki nemad liidus ainsad, kes teemaga edasi minna tahtsid. Teised ei pidanud seda vajalikuks. “Iseenesest ma olen heade tavade kokkuleppe poolt. Kuid mul on sellise käitumise pärast kahju, kogu sektori maine kannatab nii!” rääkis Seppänen.

Kalmu märkust, nagu kasutaks Elisa ebaausaid võtteid, pidas Seppänen alusetuks. “Mul on kahju, et austatud konkurendi esindaja avalikult esitab alusetuid süüdistusi. Kui konkurendi klientidele pakkumise tegemine on ebaadekvaatne võte, siis olgu nii. Aga kui kaks ettevõtet on kaotanud kolmandele 4–5 aastaga ligi 80 000 klienti ja samad ettevõtted tellivad “sobiva ­uuringu” ja neilt tekib ainult neile “sobiv” seaduseelnõu, pean mina küsima, mis on ebaadekvaatne võte,” rääkis Seppänen.

 

“Küsiks õige seda, kas rahvas keelaks ära otseposti teel saadava reklaami? Mind isiklikult häirivad pikad reklaamipausid telesaadete vahel, ilmselt veel paljusid teisigi – äkki keelaks ära?” lisas Sinisalu.

Emori uuringus osales 500 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. TNS Emori uuringueksperdi Jaana Helmi sõnul tuli selgelt välja Eesti elanike väga negatiivne meelestatus müügikõnede suhtes. “Ligi pooled Eesti elanikud saavad müügikõnesid kord kuus või sagedamini ning valdav enamus pooldab seda, et neile saaks müügieesmärgil helistada vaid juhul, kui nad on selleks ise loa andnud,” kommenteeris Helm.

Seni on Eestis seadusega lubatud saata nimelist reklaami e-posti või SMSi teel vaid inimese nõusolekul, aga helistada võib igale numbrile. Kui praegu tuleb müügikõnede lõpetamiseks igale telefonimüügiga tegelevale firmale eraldi soovi avaldada, siis eelnõu kohaselt oleks pidanud kauba või teenuse pakkuja seda eelnevalt andmebaasist kontrollima.

“Kui selle uuringu on tellinud seaduseelnõu esitajad, tasub neid tulemusi ka selles võtmes võtta. Küsimuse vormistamisest sõltub mõnel juhul suuresti vastus. Ma arvan, et kui küsida, kas inimesed tahaksid näiteks reklaamivabu ajalehti, tuleks umbes sama suur pooldajate hulk,” rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Sinisalu sõnul näitavad need tulemused kahte asja. “Esiteks – Eesti elanikele on müük midagi negatiivset, mis tuleks ära keelata. See on ilmselt sügaval rahva alateadvuses sees, nõukogude ajal elanud inimesed kasvasid üles keskkonnas, kus müük oli midagi keelatut ja halba,” rääkis ta.

See on Sinisalu arvates ka üks põhjus, miks ettevõtetel on nii raske häid müügiinimesi palgata. “Rahva negatiivne suhtumine müüki on minu arvates üks Eesti ettevõtluse peamisi probleeme ja arengupidureid.”

Turuosalised on nüüdseks ise avaldanud soovi vabatahtlikult täiendavate tavade kokkuleppimiseks. Ma arvan, et neile tuleb see võimalus anda. Kõigepealt proovime ikka heaga ja kui see ei tööta, siis peame uuesti kaaluma sekkumist seaduste tasemel.

Majanduskomisjon toetab eelnõu esitajate soovi, et müügikõnede kvaliteet tõuseks ja tarbijate õigused oleks paremini kaitstud. Seepärast pöördus majanduskomisjon tarbijakaitseameti ja turuosaliste poole ettepanekuga töötada välja täiendav regulatsioon ja hea tava otseturustuse korraldamisel.

Olukordi, kus ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid esitavad seadustesse muudatusettepanekuid, esineb üsna tihti. See on igati demokraatlik ja mõistetav käitumine. Küll aga peab seadusandja olema nende kaalumisel äärmiselt põhjalik ja tagama kõikide võrdse kohtlemise. Nii ei tohi ka riigikogu asuda turuosaliste omavahelist konkurentsi mõjutama. Selline olukord pole hea seadusloome tavaga kooskõlas ja tuleb välistada nii sisuliselt kui ka näiliselt.

Kõnealusel juhul oleme ­eelistanud anda võimaluse vabatahtlikuks regulatsiooniks.

Autor: Kaisa Gabral Silja Oja, Best Marketingi toimetaja