Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keila lapib eelarveauke õpetajate palgarahaga?

22. oktoober 2014, 08:53
Keila kooli ehitamiseks võeti 13,4 miljonit eurot laenu ning laenu põhiosa maksmise kohustus lasub linnal.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141022/NEWS/141029894/AR/0/AR-141029894.jpg

Eesti rikkamate omavalitsuse hulka kuuluvat Keila linna ähvardavad audiitori hinnangul makseraskused. Lisaks kahtlustab revisjoni­komisjon, et linn kasutab Keila kooli haridusraha eelarveaukude lappimiseks.

Aprillis teatas Grand Thorton Rimess OÜ vandeaudiitor Aivar Kangust Keila linnavolikogule, et bilansipäeval ületasid linna lühiajalised kohustused käibevara 1,2 miljoni euro võrra ning sellest tulenevalt võivad linnal tekkida raskused kohustuste täitmisel. 8 miljoni eurose eelarvega linn kuulub 15 rikkama Eesti omavalitsuse hulka ning kogub lõviosa ehk enam kui 7 miljonit ­eurot ­tulumaksust.

Linnajuhid: probleeme pole ega tule. Keila linnavalitsuses toimunud intervjuul kinnitasid linnapea Enno Fels (Reformierakond) ja finantsjuht Avo Reiska kui ühest suust, et Keila linnal majanduslikke raskusi ei ole ega teki ning audiitori märkus on arvesse võetud. Finantsjuhi kinnitusel laekub linnale raha igal kuul ning probleemi ei ole. “Varasid on vähem 1. jaanuari seisuga. See ei tähenda, et need varad selliseks jäävad, neid teenitakse juurde,” lubas ta.
Linnapea sõnul on Keila linn teinud viimase kümne aasta jooksul 11,5 miljoni euro eest investeeringuid. “Oleme laenukoormuselt päris tipus, aga need investeeringud on inimestele vajalikud olnud ja inimestel on kindlasti hea meel, et need asjad toimivad,” ütles Fels.

Ministeerium: küll nad hakkama saavad. Ka ­Keila linna võlakoormus ületab seaduses lubatud piiri. 2013. aasta lõpu seisuga oli see 117 protsenti põhitegevuse tulust. Seaduses ette nähtud ülemine piirmäär on aga 100 protsenti.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu märkis, et ministeerium on linnavalitsusele sel teemal ka kirja saatnud. Linn on kinnitanud eelarve strateegia, millega kavatseb võlakoormust aastaga 17 protsendi võrra vähendada. “Meil ei ole põhjust arvata, et linn oma kohustuste teenindamisega ning seadusega määratud piirmäära sisse jõudmisega hakkama ei saa,” kommenteeris Heinapuu.

Rahaasjad pole läbipaistvad. Keila linna revisjoni­komisjoni esimehe Merike Käveri (IRL) hinnangul ei ole aga linna majanduslik pool läbipaistev ning linn vaevleb rahalistes raskustes.
Revisjonikomisjon leiab, et Keila kasutab linna kontole laekuvat kooli haridustoetust mujal – teiste aukude lappimisel – ning koolile kantakse raha üle hiljem. Käveri sõnul on riik korrektne maksja. “Raha laekub nagu kellavärk,” iseloomustab ta.
Ka Keila Hariduse SA (KEHA) endise juhatuse liikme Leino Mägi sõnul saab kool raha viimasena või üldse mitte, näiteks jäi linn mullu koolile Mägi sõnul võlgu ligi 105 000 eurot, tunamullu tuli õpetajate palga ja puhkusetasude maksmiseks koolil käibekrediiti võtta. “Linnavalitsus tahab õpetajate palgarahaga oma likviidsust tagada,” nentis Mägi.
Reiska ärritus aga säärase jutu peale ning kinnitas, et linn kandis nimetatud summa üle aasta varem.
Samuti soovib linn saada kontrolli Keila Hariduse SA raamatupidamise üle, nagu teatasid linnapea ja finantsjuht Leino Mägile selle aasta alguses. Põhjenduseks toodi, et linn teeks seda senise 2500eurose teenuse pakkujast poole odavamalt. Lihthanke vältimiseks palkas linn raamatupidaja, keda sihtasutusse tööle istutada, et saada ülevaadet viimase raha ja töölepingute üle.

Linnajuht: muutus ei vaja selgitust. Nõutult palus Leino Mägi abi  Advokaadibüroo Raidla Lejin & Nordcous advokaadilt Martin Triipanilt, kes hindas linna pakutud lahendusi ebatavalisteks – sihtasutus on eraldiseisev juriidiline isik, mistõttu on sellel ka eraldiseisev raamatupidamine.
Mägi arupärimisele vastab aga linnapea Enno Fels: “See on mõistlik ega vaja enam täiendavat selgitamist.”
Kui raamatupidamise ülevõtmise takistuseks sai Keila Hariduse SA juhatuse esimees Mägi, kelle hinnangul ei saaks juhatus enam sihtasutuse majandusliku käekäigu eest vastutada, kui linn sellega ise tegelema hakkab, kutsus kooli nõukogu ta juhatuse esimehe kohalt tagasi kuu enne lepingu lõppemist.
1. augustil võttis Keila sihtasutuse raamatupidamise enda kätte. Seda tehti ajal, mil sihtasutusel juhatuse esimeest polnud. Praegu on kogu vastutavaks jõuks raamatupidamise üleminekul jäänud kooli direktor Liivi Siim, kes intervjuud andma ei soostu, nagu ka juhatuse uus esimees Vilve Ervin.

Järelevalve: linn venitab andmetega

Keila linnavolikogu revisjonikomisjon avastas, et linna­valitsus ei kanna riigilt õigel ajal laekunud haridustoetusi kiirelt samas mahus üle Keila Hariduse SA arvele. Kontrollimist linn aga ei soodusta.
Näiteks palus komisjon Keilalt nii linna kui ka sihtasutuse kontoväljavõtteid 2014. aasta kohta. Linn edastas Merike Käverile küll kontode hetkeseisu, ent väljavõtet mitte, sest linnapeale oli jäänud arusaamatuks, miks on väljavõtteid tarvis.
“Kui revisjonikomisjon on juba leidnud ebakõlasid, siis kuidas saab tunduda see põhjendamatu, et me soovime seda teemat edasi uurida ja teada saada, kuidas linn kasutab sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid, siinkohal vägagi sihtotstarbelisi haridustoetusi,” kommenteeris Käver.
“Revisjonikomisjonil ja volikogu liikmel on õigus teada, kas linnavalitsus kasutab raha ­õigustatult. Kõnealusel juhul tundub juba kõige õigem, et riik kannaks haridusraha otse koolile ja linnavalitsus jääks mõttetu puhvrina siit üldse välja,” ütles ta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. October 2014, 09:01
Otsi:

Ava täpsem otsing