Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

IT-sektori palgarallil kihutab logistikafirma

23. oktoober 2014, 00:01
Kühne + Nageli Eesti IT-keskuse juht Mart Amburi juhitud üksus on konkurentide sõnul palgaralli liider.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141023/NEWS/141029846/AR/0/AR-141029846.jpg

IT-vallas on hakanud konkurentide sõnul palgarallit vedama suurte tarkvaraettevõtete asemel logistikafirma Kühne + Nagel, sest ettevõte värbab oma Eestisse rajatud kontserni arenduskeskusse palju uusi töötajaid, kellele pakub kohe kõrget palka.

Veel poole aasta eest kinnitas CV-Keskuse iga-aastane uuring, et Eesti ihaldusväärseim tööandja on Skype. Palganumber oli selle uuringu järgi eestlastele töökoha valimisel tähtsaim kriteerium. Nüüd aga võib Skype'i positsiooni kõikuma lüüa logistikafirma Kühne + Nagel, kes on töökuulutuste portaalid oma pakkumistega üle ujutanud – otsitakse suuremal hulgal IT-spetsialiste, praegu umbes 40.

Põhjus on lihtne: Eestis juba kuus aastat tegutsenud Saksa firma Kühne + Nagel on rajanud siia ka oma IT-arenduskeskuse, kuhu tahavad palgata aastaks 2017 ligi 300 uut töötajat. Muuseas pärjati Kühne + Nagel mullu ka EASi aasta ettevõtja tiitliga. 

Aastane palgakasv üle kümnendiku

Mängutootja Playtechi Eesti tegevjuhi Kaari Simsoni sõnul on olnud  IT-sektori keskmine palgatõus viimasel kahel aastal stabiilselt üle 10%.

„Playtech pole see, kes palgarallit veab. See on Kühne + Nageli arenduskeskus. Nende pärast oligi sektori palgatõus mullu 11% ja tänavu 12%,“ rääkis Simson.

Kühne + Nageli IT-keskuse juht Mart Ambur ütles, et ta ei tea, kus ja miks on tekkinud selline arvamus, et nemad veavad sektori palgakasvu, kuid nõustuda ta selle väitega ei saa.

„Praeguse kiirusega palgakasv teatud tüüpi talentide lõikes on tekkinud Eesti võimsast start-up'indusest. Meie oleme olnud töötajate arvu poolest lihtsalt suur kasvaja, spetsialistide leidmisega hädas inimesed kipuvad automaatselt arvama, et parimaid talente saab ainult kõrge palgaga,“ lausus Ambur.

Tarkvarafirma Affecto Eesti tegevjuht Andrus Altrov ütles, et Kühne + Nagel on kindlasti turul palgavedaja.

„Need palganumbrid, millega on mindud Affectost ja ka meie konkurentide juurest Kühne + Nagelisse tööle, on ikka väga suured. Kui mõne aasta eest oli palgavedaja Skype, siis Kühne + Nagel on täna olukorras, kus neil on ressurssi vaja. Nad lihtsalt ostavad selle hinnaga, mille eest inimene on nõus töökohta vahetama. Samas saab kogenud tarkvaraarendaja analoogset tasu ka teistes firmades,“ rääkis ta.

„Ma kahtlen, kas idufirmad tipp-palka maksavad, pigem meelitavad nad oma visiooniga ja ambitsiooniga muuta maailma, parimat palka maksavad ikka suurfirmade Eesti osakonnad,“ lisas Altrov.

Talendijahil idufirmadega rinda pista ei jõua

„Meile kandideeritakse palju, aga me ei maks palka oluliselt üle turu keskmise. Me ei tegele peade jahtimisega ega kasuta värbamisfirmade teenuseid. Aastane palgakasv on meil oluliselt alla 10% ehk oluliselt alla turu keskmise kasvu," rääkis Ambur.

"Kui võtad lühikese aja jooksul palju inimesi tööle, on paratamatult keskmine palgatase esialgu kõrgem. Kui keegi otsib uut töökohta, siis madalama palga peale ta naljalt ei lähe. Samas ei võistle me siiski turuliidrite ja start-up'ide palkadega, kus talendijaht on kõige teravam,“ lisas ta.

Kühne + Nageli IT-keskus on palganud Amburi sõnul tänavu umbes 80 inimest, mõni kuu rohkem kui kahe tegutsemisaasta jooksul kokku 190.

„Praegu on meil 40 vaba töökohta, neid tekib ka jooksvalt juurde. Oleme kõikides oma senistes prognoosides kasvu alahinnanud. Kui 2012. aasta lõpuks plaanisime esialgu võtta tööle 22 inimest, siis tegelikkuses oli selleks ajaks palgatud 55 töötajat. See on umbes samamoodi jätkunud, kuigi praegu toimub kasvamise aeglustumine. 2017. aasta lõpuks plaanime olla ligi 300 inimesega,“ rääkis Ambur.

Ajajuhtimistarkvara arendava idufirma Toggl tegevjuht Alari Aho ütles aga, et ühelgi iduettevõttel pole nii palju jaksu, et üksi palgakasvu vedada.

„Kollektiivselt annavad idufirmad küll tõsise efekti, Eesti iduettevõtted kokku maksavad ju rohkem makse kui Skype. Tugev palgakasv kindlasti jätkub, meie enda eesmärk Togglis on küll jõuda palkadega kõigepealt Lääne-Euroopa ja siis maailma tasemele. Kui me oma toodetega juba oleme seal, siis tahaksime tööjõu konkurentsivõimega ka järele jõuda. Seda enam, et üha rohkem värbame inimesi väljastpoolt Eestit,“ sõnas Aho. 

 

Peakontorid imevad arenduskeskustest parimad palad

Sellega, et Kühne + Nagel on selge turuliider, nõustus ka tarkvarafirma Helmese juht ja omanik Jaan Pillesaar, kes nentis, et – kui paar kriisiaastat välja arvata – on IT-turg uute töötajate palkamise osas alati raske olnud.

„Ei ole erinev ka käesolev aasta. Meie hinnangul on palgad turul tõusnud keskmiselt 10%. Helmesega on sel aastal liitunud umbes 40 uut inimest ja plaan on juurde võtta veel vähemalt 10 kuni 15,“ täpsustas ta.

Eesti hea kuulsuse pealt arenduskeskuste siia toomine ei ole Pillesaare sõnul Eestile turule kasulik.

„Uusi töötajaid need keskused siia juurde ei too, pigem viivad välja. Tõstetakse palku, mille tulemusel kõik Eestis tegutsevad firmad kaotavad oma konkurentsivõimet – nii need, kes IT-teenuseid müüvad kui need, kes neid ostma peavad,“ ütles Pillesaar.

„Kui me tahame, et Eestisse lisanduks head IT-tööjõudu ja IT-sektor saaks kasvada ka sisuliselt, siis tuleb riigil vähendada selle tööjõu maksustamist. Sel juhul oleks firmadele uue tööjõu siia toomine ka majanduslikult mõistlik. Täna oleme aga jõudmas punkti, kus Eesti oma töötajate koolitamine hakkab majanduslikku mõtet kaotama, sest osa Eesti riigi kulul õppinud IT-ekspertidest emigreerub. Seda enamasti just nende arenduskeskuste kaudu, kes viivad osa tööjõudu üle peakontoritesse,“ selgitas ta.

Suurkorporatsioonid toovad kaugtöö võimaluse

 Aho jällegi arvab, et see pole suur mure, kui IT-spetsialistid mõnda aega ka suurkorporatsioonide välismaistes peakorterites töötavad.

„Neid, kes on reaalselt  nõus kolima, on väga piiratud hulk. Võib-olla suureneb nii hoopis kaugtöö osatähtsus. Ma arvan, et see on positiivne, et suured arenduskeskused Eesti vastu huvi tunnevad ja siin palga pärast konkureerimine käib. Eesti ei peaks kindlasti olema odavate progejate maa,“ sõnas Aho. 

Ka Altrov ütles, et tema hinnangul on suurfirmade arenduskeskuste kogemus Eestile pigem hea.

„IT-sektoris saab elada Eestis ja teha tööd välismaale. Kogemus, mille suurfirmad Eestisse toovad, on huvitava töö allikaks, sest see tuleb ikkagi just rasketest probleemidest, millega suurettevõtted silmitsi seisavad. Pigem kardaksin ma monotellija tekkimist nagu oli Nokia Soome turul. Nokia andis väga palju tööd mitmetele IT-firmadele, kes nüüd on hädas,“ märkis ta.

Ta lisas, et praegu on küsimus selles, milline on meie konkurentsivõime pakkuda Eesti tööd Põhjamaadesse, kui IT-sektor üle kuumeneb.

„Oleme kaotanud oma hinnaeelise. Tunnihind Affectos pole Eestis odavam kui Põhjamaades meie grupi sees. See on aga paratamatu, et avatud majandusega riikides hinnad ühtlustuvad.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. October 2014, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing