Töölõiguti ehitajatega võib vastu näppe saada

04. november 2014, 15:15
Ehitusmehed
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141104/NEWS/141109904/AR/0/AR-141109904.jpg

Ehitusettevõtjad leiavad, et kui elamu tellija ehitusega just detailselt kursis pole, tasub võtta pakkumine kogu ehituse peale.

Ise projektijuhiks hakates võib muidu kõrbeda ja kulud kokkuvõttes väga suureks kasvada, kirjutab 5. novembri Äripäev ehituse rubriigis.

Ettevõtte OÜ Normandia Ehitus juhatuse liikme Priit Rebase sõnul ei saa salata, et isiklik projektijuhtimine oma kodu ehitamisel võib olla väga huvitav ja elu rikastav kogemus. “Kindlasti võib see olla soodsam, kuid tõde, kas juhtida ise ehitusprotsesse või tellida peatöövõtja, ei ole finantsilisest aspektist sedavõrd mustvalge,” märkis ta.

Kui tellijal puudub näiteks eelaimus projekti ligilähedasest maksumusest ning teadmine ehitusprotsessidest ja -juhtimisest, võib kõik kokkuvõttes kujuneda väga närvesöövaks ja kulukaks. “Kui hinnata isiklikku aega ja võimalikke riske rahas, võib peatöövõtu ja omanikujärelevalve rakendamine olla soodsam ja kindlam.” Ehitusfirma Noved OÜ omanik ja tegevjuht Tannar ­Touart kinnitas samuti, et kui inimene ei jaga ehitusest suurt midagi, oleks mõistlik palgata mõni firma, mis tegeleb ehitusprotsessi koordineerimisega, või otse valida peatöövõtja.

Ta selgitas, et osa töid on väga spetsiifilised, mille puhul on ka ajastus oluline. Näiteks kanalisatsiooni ja elektrit ei saa niisama suvalisel ajal sisse panna. Touart tõi siiski välja, et valides ise töölõikudele erinevad tegijad, õnnestub raha säästa. “Kui inimene on ehitusega kursis ja oskab leida tuttavate või interneti vahendusel head tegijad: kes teeb vundamenti, kes katust, kes paneb elektri sisse… Loomulikult tuleb odavam.”

Sellel on siiski omad ohud. Näiteks peatöövõtja puhul on garantii kompleksne, kui midagi on hiljem valesti, saab otse firma poole pöörduda. Üksikute töölõikude puhul on raske hiljem asju selgeks rääkida. Ta hoiatas ka, et internetist ehitusmehi otsides võib sattuda selliste soss-seppade otsa, kes võtavad raha, aga vastu ei anna mingit kvaliteeti.

Naabrimehelt garantiid ei nõua. Novabild OÜ juht Ants Sütt teab juhuseid, kus võetaksegi suvalised tegijad ja pärast selgub, et küll on seinades praod või kimbutavad muud vead. “Pärast tuleb leida siis firmasid, kes hakkaksid kõike parandama. Kui võtsid kellegi enne mustalt tööd tegema, ei saa talt ka midagi enamat nõuda. Näiteks kui kutsusid appi naabrimehe, siis ta laiutab hiljem käsi: läks halvasti. Mis sa temaga ikka teed.”

Ta märkis, et nende poole pöörduvad inimesed, kes eeldavad, et saavad teenuse võileivahinnaga. “Odavalt ei saa head asja, pigem oleme isegi kallis firma, aga me ei vali odavaid materjale ning ei lase nõnda latti alla,” märkis ta. Teatud asjades ollakse siiski paindlikud. Kui tehakse oma pakkumine ning tellija leiab, et mõni asi on kallis, tõmmatakse see rida maha ning tellija võib lasta selle osa kellelgi teisel teha. Nii on olnud näiteks elektritöödega. Erinevalt Touartist ei usu ta, et eraisik tellijana hindadega ühekordsete tööde puhul võidaks. Ta selgitas, et peatöövõtjal on mahud suuremad ning kokkuvõttes võib nii hind isegi väiksem tulla.

Ajagraafiku võib unustada. Eramu OÜ juht Heldur Loor lausus, et ka nemad eelistavad võtta kogu ehituse ja üldiselt kliendid täiskomplekti ­eelistavadki. “Ma arvan, et ükskõik mis hinna sa ka eraldi töölõikude puhul saad, ei tule kiiresti ehitamisest midagi välja. Odavad tegijad on nõus tegema, kui neil on mugav. Ajagraafiku võib kohe ära unustada,” oli ta kriitiline. Loor lisas, et on neidki, kes töid mustalt teevad, ent see on õnneasi – on häid tegijaid, aga võid sattuda ka väga kehva töömehe otsa. Samas tunnistas Loor, et vastavalt vajadusele on aeg-ajalt tulnud ka ise kohaneda. Näiteks majanduskriisi aegu tegid nad töid, mis olid vaid osa kogu protsessist. Seda näiteks vanade majade ümberehituse puhul. “Töö on töö, kui tasu on õiglane, siis saab kõiki asju teha. Remont on muidugi keerulisem, kui midagi lahti võtta, ei tea kunagi, mis seinte ja põranda all vastu vaatab. Röntgensilmi pole, aga maja võib täiesti läbi olla,” viitas ta pehkinud puumajadele.

Noved teeb alltöövõttu suuremate firmade all. “Eramajade puhul veel saab kuidagi üks töövõtja kõik ära teha, aga suurtel ehitusplatsidel mitte,” märkis ta. Touart tunnistab, et ta ei taha eraklientidega otse suhelda ning sellistel pakkumistel nad ei konkureeri. Tal on olnud nimelt negatiivseid kogemusi, et teed töö ära, aga lõpuks raha ei makstagi. “Peatöövõtjatega seda probleemi pole.”

Ehitusfirma kasutab ära tellija teadmatust

Töölõikude kaupa hinda küsides saavutatakse esmapilgul soodsam hind seetõttu, et siis tellijana tehakse sisuliselt projektijuhtimise tööd.

Majaehitaja veebilehe toimetaja ja ehitusinseneri Eno Pappeli sõnul on väiksemate tööde puhul probleemiks see, et korrektseid hinnapakkumisi on raskem saada ja needki tehakse pigem suuliselt, mitte kirjalikult. “Suuremad ja ka keskmise suurusega firmad sellistest töödest huvitatud ei ole, sest töömahud on liiga väikesed,” märkis Pappel. Väiksemad firmad ja ka üksikud töömehed aga ei tee sageli korralikult läbimõeldud ja eelarvestatud hinnapakkumisi. Selliste ehitajate tegevusest kumab läbi, et katsutakse tellijaga üdisemalt kokku leppida, et töödega alustada ning hiljem tööde käigus üritada tellijalt raha juurde kaubelda, kuna üks või teine asi ei sisalduvat hinnas.

Kas ehitaja kasutab ära tellija teadmatust ehitusasjades või mitte, sõltub ennekõike ehitajast ja tema töökultuurist. On ehitajaid, kes teevad oma tööd hingega ja õigesti ka siis, kui tellija ei tea ehitusest midagi, kuid kindlasti aitab tellija teadmatus kaasa sellele, et ehitaja lahendab probleemseid kohti endale mugavamal või odavamal viisil.

Kommentaarid

Pikem leping on ehitajale turvalisem

Mait Lillemäe,Profeld Ehitus OÜ

Ehitaja vaatevinklist vaadatuna on pikem leping alati parem. Näiteks eramu ehituse juures on võtmed kätte hinda oluliselt lihtsam saada kui näiteks ainult vundamendi ehitusele. Ehitajal ei ole huvi tegeleda objektiga, mis lõpeb enne, kui see normaalselt käima on saadud. Tean paljusid ehitajaid, kes pisitöödega just sel põhjusel ei tegele, et kogu see alustamise vaev ei tasu ennast ära. Jõuad projektid läbi töötada, süsteemid käima lükata ja ongi läbi. Pikem leping on ehitajale ka turvalisem, sest teadmine, et kahe nädala pärast tuleb uus töö leida, ei tekita head tunnet.

Arhitektide uduprojektid

Heldur Loor, Eramu OÜ

Elamu jooniste puhul on vahel küsimus, kas see maja ikka püsti ka seisab. Arhitektid vahel ei saa ehitusnüanssidest aru, tuleb maa peale tagasi tulla ja leida konstruktiivne lahendus. Üldiselt arhitektuuriharidusega inimene inseneritööst väga palju ei tea. On ka neid, kel kaks kõrgharidust, ent sellestki on vähe. Mistõttu on paljude arhitektuuribüroode juurde tasapisi ka insenere palgatud. See lahendab nii-öelda uduprojektide teema.

Ikka tuleb siiski ka seda natuke roheliste ehitajate puhul ette, et tehakse leping ära ja siis kõrbetakse, sest elamu projekt ei tööta. Selleks peab nii palju tarkust olema, et hindad ära, kas projekt kannab või mitte. Kui tellija pole nõus projekti muutma, siis meie seda tööd ei võta. Tekitab liiga palju probleeme, vigade tõttu võib asi kohtuski lõppeda.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. November 2014, 15:24
Otsi:

Ava täpsem otsing