Puuklasteaed valla küljes

Artikkel

- Uudised
- 13. november 2014 kell 13:19
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puuklasteaed valla küljes
Kullerkupu eralasteaed Ülenurmel ja selle omanik Tõnu ErnitsFoto: Andres Haabu
Tartumaa Ülenurme valla ettevõtja rajas oma eramajja lasteaia, millega teenib valda pitsitades aastas kümneid tuhandeid eurosid kasumit ja on muutnud enesega lepingu lõpetamise pea võimatuks.
Ülenurme valla Kullerkupu lasteaia omanik Tõnu Ernits kasutas ära kohalike omavalitsuste valimiseelset aega ja sõlmis ligi seitse aastat tagasi vallavalitsusega 20 aastaks tulusa lepingu eralasteaia pidamiseks. Kusjuures lepingust taganemine läheks vallale maksma 700 000 eurot ehk välja tuleks käia kahe aasta kompensatsioon.
Kuid kõigest järgemööda. Vald maksab Ernitsale iga Ülenurmele sisse kirjutatud lapse eest 516 eurot kuus, kohti on lasteaias 54. Samas on munitsipaallasteaedade puhul valla kulu ühele lapsele kuni 250 eurot väiksem. Näiteks maksis vald septembris Soinaste lasteaia ühe koha eest 264 eurot. Isegi Tartu eralasteaedadest on Kullerkupu kohamaks enam kui kaks korda kõrgem.
Ernitsaga löödi käed ajal, kui vald vaevles suures lasteaiakohtade puuduses ning lähenemas olid valimised - tol ajal oli järjekorras ligi 300 last. Reformierakondlasest vallavanem Aivar Aleksejev ütles, et kui tema juurde tuli Ernits ettepanekuga rajada eralasteaed, oli vald nõus selle eest ka kallist hinda maksma. "Tollal muid alternatiive polnud ja lasteaeda oli vaja. Muidu oleksid lapsevanemad valla ukse taha tulnud," rääkis ta.
Lasteaiakohtade defitsiidi suutis ettevõtja endale väga tulusaks äriks muuta ning haugata valla eelarvest märkimisväärse tüki. 2009. aasta pea 5 miljoni euro suurusest Ülenurme valla eelarvest moodustas Kullerkupu lasteaia maksumus 6%. Kui Kullerkupu eralasteaia peale kulus vallal 2009. aastal ligi 300 000 eurot, siis näiteks teede-ehitusele kulutas vald samal aastal 463 000 eurot.
Lasteaiaomaniku sõnul oli vallavanem Aleksejev lasteaiast vägagi huvitatud - 2009. aasta sügisel olid ees valimised ja tal oli vaja näidata, et tegeleb vallaelanike põletava probleemiga.
Ülikasumlik puukfirma
Kullerkupu lasteaia kasum kõrgustesse ei küündi, küll aga teeb seda Ernitsa teise ettevõtte Kuller Investi oma, mille alla lasteaia hoone 2011. aastal kirjutati ehk mille Ernits puugina lasteaia külge sättis. Kuller Invest rendib lasteaiale ruume - kusjuures nii, et ettevõtte rentaablus on üle 60%. Näiteks teenis Kuller Invest mullu ligi 114 000 euro suuruse käibega 70 000 eurot puhaskasumit. Lõviosa sellest tuli lasteaiale osutatud teenuste eest.
Mõlema ettevõttega kokku teenis Ernits mullu puhaskasumit 75 000 eurot. "Ju ma siis majandan niimoodi," ütles lasteaiaomanik.
Ernitsa enda sõnul on aga Kuller Investil veel teinegi tegevus - ekstreemspordivarustuse sissevedu. Ta märkis, et Eestis ei saa ainult ühe asjaga tegeleda.
Ekstreemspordivarustuse müük on aga Ernitsa firma jaoks kui piisk meres. Majandusaasta aruandest selgub, et spordivarustus müügikäive oli mullu 150 eurot ja ülejäänud summa - 113 713 eurot - tuli lasteaialt. "Eks see äri kuiva iga aastaga kokku," nentis Ernits selle fakti peale.
Ülenurme vallavanem Aivar AleksejevFoto: Andres Haabu
Vald lõi ärimehega käed riigihanget korraldamataÜlenurme vallavolikogu liikme, sotsiaaldemokraadi Anti Kalveti sõnul ei saa eralasteaiapidajale Tõnu Ernitsale midagi ette heita. "Ta on ärimees, teda ei saa milleski süüdistada," ütles ta. Probleem seisneb Kalveti sõnul hoopis selles, kuidas Ülenurme vallavalitsus üldse eralasteaiapidajaga koostööd tegema sattus. Nimelt pidanuks vald riigihanke seaduse järgi eralasteaia teenuse ostmiseks korraldama avaliku konkursi. Kalvet lisas, et Kullerkupu lasteaias on kohamaks ülemõistuse kõrge - koguni kaks korda kõrgem kui Tartu eralasteaedades. "Vallasekretär oli mu pärimise peale sunnitud vastama, et vald polegi kusagil avalikustanud, et soovib osta eralasteaiateenust. Seega kanditi lepinguga lasteaiapidajale kuus miljonit eurot mingi salaleppe alusel," rääkis ta.Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev ütles, et avalikku konkurssi eralasteaiateenuse soetamiseks tõesti ei korraldatud. Tema sõnul oleks hange niikuinii ebaõnnestunud, kuna üheks tingimuseks oleks olnud, et lasteaeda tahetakse just Külitse piirkonda. "Tõenäoliselt oleks sel juhul tulnud vaid üks pakkuja ja oleksime pidanud hanke nurjunuks tunnistama. Ikkagi oleksime hakanud läbirääkimisi tegema ühe pakkujaga," märkis Aleksejev. Et seaduse järgi pidanuks hanget siiski tegema, Aleksejev kommenteerida ei osanud. "Võimalik, kuid jään siin vastuse võlgu," ütles ta.
Vald tahab lasteaiast lahti saada
Nüüd ei tee aga vallavanem Aivar Aleksejev saladust, et sooviks lepingust Ernitsaga taganeda. Tema sõnul hakkasid eralasteaiaga probleemid pihta juba mõni kuu pärast uste avamist. Esmalt pani Ernits lasteaia müüki, mis tekitas lapsevanemates paanikat ja küsimust, kas äsja avatud lasteaed juba suletakse. Teiseks on Aleksejevi sõnul lasteaias suur kaadrivoolavus ja õppetase ei vasta nõuetele. Lasteaiast pole aga sugugi kerge lahti saada, sest osapooled on nii tugevasti tülli keeranud, et ei saa omavahel kuidagi kompromissideni jõutud. Aleksejev ütles, et kohtus viimati Ernitsaga silmast silma koguni kuus aastat tagasi.
Oktoobri alguses andis Ülenurme vallavalitsuse ja Kullerkupu Arenduse vahel sõlmitud lepingule hinnangu revisjonikomisjon. Viimase esimees Aleksandr Suvorov ütles, et lepingu sisu on ebapädev, see sõlmiti kiirustades ja läbimõtlemata. "Tingimustega, millele alla kirjutati, on väga raske valla huve kaitsta," ütles ta.
Ernits ütles, et ta ei käskinud vallavanemal püssi ähvardusel lepingule alla kirjutada. Ta rääkis, et lepingusse kirjutati 2008. aastal hinnaks küll 448 eurot lapse eest, kuid algselt küsis ta vallalt hoopiski pea poole väiksemat summat. "Aleksejev ütles selle peale, et kas ma teen heategevust või, ja käskis poole rohkem küsida," ütles ta.
Vallavanema sõnul pole aga sellist juttu olnud - tema tingimuseks oli, et lapsevanemad ei peaks oma taskust maksma rohkem kui munitsipaallasteaedades.
Et leping on sõlmitud ebapädevalt, vallavanem ei nõustu - lasteaiakohti oli vaja ja need ka saadi. "Vaidlen revisjonikomisjonile vastu - me saime hinda alla, samuti jäeti lepingust välja punkt, et garanteerime 20 aasta jooksul kõigi 54 koha täitmise," ütles ta.
Koolitusloa jahilTartu maavalitsus on lastevanemate kaebuste peale teinud Ülenurme lasteaiale kaks järelevalve akti.Nende järgi on lasteaias rida puudusi, mis tuleks ära parandada. Vastasel juhul kaotab lasteaed koolitusloa ja Ülenurme vald saab kallist lasteaiast priiks.Lastevanemad on probleemideks nimetanud näiteks järgmisi murekohti: direktorite ja õpetajate sage vahetumine, direktori puudumine alates eelmise aasta veebruarist, eralasteaia autoparkla sulgemine vanemate jaoks ja välisvalgustuse puudumine.
Vald asus koolitusloa kallale
Aleksejevi sõnul on lepingust taganemiseks kaks võimalust - kui vallal ei jätkuks enam Kullerkupu lasteaia jaoks lapsi või kui lasteaed kaotaks koolitusloa. Vallavalitsus püüab lapsevanematele pakkuda alternatiivi munitsipaallasteaedade näol, mille rajamiseks vallal Aleksejevi sõnul kuus aastat tagasi võimalused puudusid. Näiteks on praegu Kullerkupu lasteaia 54st kohast täidetud vaid 28. Vald maksab eralasteaiale vaid Ülenurmele sisse kirjutatud laste eest. "Mind väga huvitab, kuidas ta selle talve üle kavatseb elada, sest ta peab arveid tasuma poole väiksema arvu laste pealt. Aga see pole meie probleem, see oli tema risk," ütles Aleksejev.
Lasteaiast vabanemiseks pole see aga kõige kindlam variant, sest kuigi vald pakub lapsevanematele teisigi lastehoiu võimalusi, ei soovi kõik vanemad ikkagi oma lapsi Kullerkupust ära tuua. Seetõttu on vald valinud teise variandi. Selleks, et lasteaed koolitusloa kaotaks, on pöördutud Tartu maavalitsuse poole. Viimane on Kullerkupu lasteaiale teinud kaks järelevalvet - mõlemas on välja toodud rida punkte, mis on lasteaias valesti ja mis vajavad kohest tähelepanu. Kui nõudeid ei täideta, jääbki lasteaed koolitusloast ilma.
Lasteaia omanik Tõnu Ernits käib aga maavalitsusega kohut ja kogu protsess venib. Kuigi vallavalitsus väidab, et Ernits pole lasteaia puuduste likvideerimisest vähimalgi määral huvitatud, ei vasta see omaniku enda sõnul tõele - vastupidi, tema sõnul on ta rahuldanud kõik nõudmised, mis tema võimuses. "Seal on palju akte, mis ei vasta üldsegi tõele, see on ühepoolselt kirjutatud," ütles ta, lisades, et pärast järelevalvete tegemist pole keegi isegi kontrollimas käinud, kas puudustega on töötatud.
Lasteaiateenuse nõuab riigihangetKristina Haavala, rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht:Juhul kui omavalitsus tasub ise lasteaia teenust saavate isikute eest, peab tõesti teenuse saamiseks läbi viima riigihanke.Riigihangete ja riigiabi osakond viib läbi riigihangete järelevalvet nii pooleliolevate kui ka lõppenud hangete üle, viimast eelkõige plaanilise järelevalve raames. Plaaniline järelevalve põhineb riskianalüüsil, mille eesmärk on määrata iga-aastased prioriteetsed kontrollivaldkonnad, näiteks riskantsemate hankijate või hankemenetluse liigid.Juhul kui laekub teave riigihangete seaduse võimaliku rikkumise kohta ja hankeleping on juba sõlmitud, juhib järelevalve rikkumisele tähelepanu. Lisaks on võimalik, et hankija liigitatakse riskantseks, kelle hanketegevust on vaja üldisemas korras kontrollida.Hankelepingu sõlmimine ilma riigihangete seaduses nõutud hankemenetlust korraldamata on alates järgmise aasta jaanuarist, kui jõustuvad karistusseadustiku ja riigihangete seaduse muudatused, karistatav ka väärteokorras.
Lepingust taganemine tooks kopsaka kompensatsiooni
Ernits väidab, et tal pole enam mingit võimalust oma lasteaeda korralikult pidada - vald on võtnud tema äri sulgemise sihikule ega jäta enne, kui missioon on edukalt täidetud.
"Valeinfo lastakse liikvele ja mitte ükski töötaja ei taha siia enam tulla, keegi ei taha siia enam oma lapsi tuua," ütles ta, lisades, et tal pole mingit võimalust äri edasi ajada, kui vald teda välja süüa tahab. "Ma võin lastele kas või kuldmune kinkida ja töötajatele enda taskust topelt maksta - ikka sellest ei piisaks," rääkis Ernits. Nii tunnistas ta, et kirjutas lasteaiahoone teise firma alla, et hajutada äririske - kui üks firma läheb pankrotti, ei võeta vähemalt maja käest ära. "Ma ei tea, mis põhjusel nad seda teevad - et ma saan liiga palju raha või?" küsis ta.
Vald on valinud lepingust taganemiseks koolitusloa kaotamise tee seetõttu, et lepingu nõuete järgi läheks koostöö lõpetamine kalliks maksma. Nimelt, kui vald soovib teenuse ostmist lõpetada, peab ta Ernitsale maksma kahe aasta kompensatsiooni, kokku ligi 700 000 eurot. Tavaliselt jäävad lepingu lõpetamistel kompensatsioonid paari kuu väärtusesse.
See tähendab, et kui vald lõpetaks Ernitsaga lepingu, saaks lasteaiaomanik vaevata oma allesjäänud 132 000 euro suurusest laenukohustustest priiks. Nii, et valla rahaga jääks ka lasteaiahoone, kus Ernits ise sees elab, täielikult temale.
Kompensatsiooni maksmist väldib vald nagu tuld. "Seda punkti me isegi ei puutu," ütles Aleksejev.
Hetkel kuum