Sarnased tooted võivad maksta ärikliendile kordades rohkem

19. november 2014, 09:15
Arvuti
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141119/NEWS/141119620/AR/0/AR-141119620.jpg

Tänapäeval on vähe ettevõtteid, kes saavad täielikult läbi internetiühenduseta. Kuidas valida ettevõttele sobiv teenus?

Mõtle välja, millised on täpsed vajadused ja tutvu kõigi pakkumistega, ka kodukliendile suunatutega, sest sarnaste teenuste hinnavahe võib olla mitmeteistkordne.

Eesti Telekomi internetilahenduste grupi teenuste juht Andres Peets selgitas, et internetiteenuse tellimine algab kõik konkreetse ärikliendi vajadustest ja ootustest: esiteks, milleks klient soovib püsiühendust kontoris kasutada, ja teiseks, millised on tema ootused internetiteenuse saamisel. “Võtame näiteks väikeettevõtte, kus on paar-kolm püsitöökohta ja vaja saada ligi väiksemahulistele e-kirjadele, teha pangaülekandeid ja surfata internetis. Sellisel juhul katab ettevõtte vajadusi kaasaegse fiiberoptilise võrgus pakutav internetiühendus nii alla- kui ka üleslaadimiskiirusega 20 Mbit/s,” tõi Peets näite.

Juhul, kui ettevõte on töötajate arvult suurem ja pakub oma lõppklientidele teenuseid või tooteid interneti kaudu ehk püsiühendus on ettevõtte jaoks kriitilise ja strateegilise tähtsusega, on mõistlik võtta ülikiire internetiühendus alla- ja üleslaadimiskiirusega alates 100 Mbit/s. “Üha rohkem kliente hindavad täna püsiühenduse kvaliteeti ja võimekust probleemide korral kiiresti reageerida. Sisuliselt võrdub rikkeline internetiühendus saamata jäänud tuluga. Sellistel puhkudel anname alates 100 Mbit/s internetiühendusest kaasa garantii ootamatute rikete lahendamisaja osas, mis võimaldab minimeerida tekkida võivat majanduskahju,” rääkis Peets. Paljud ettevõtted kasutavad ka majasiseseid või -välised IT lahendusi. “Klientid ootavad, et internetiühendus aitaks neid teenuseid märkamatult ja probleemivabalt kasutada. Seega on oluline mõista, mis tüüpi IP-aadresse on vaja,” tõi Peets välja, millele teenust valides tähelepanu juhtida.

Nõuded internetiteenusele sõltuvad konkreetse ettevõtte iseärasustest ja vajadustest. “Üldistatult on internetiühenduse toimimiseks alati vaja ruuterit. Lisaks tasub tähelepanu pöörata kontorisisesele võrgutaristule. Kui kontori- või ärimajasisene võrk on amortiseerunud, ei pruugi tellitud kiire internetiühendus kliendini jõuda. Soovituslikult võiks kontorisiseselt olla kasutusel vähemalt CAT5-tüüpi kaabeldus,” soovitas Peets. Teenusepakkuja saab kindlasti kliente aidata ja sisevõrku ajakohastada. Samuti on mõistlik vaadata, kui moodne on kasutatav arvuti­park. Eesti Telekomi pakub fiiberoptilises võrgus internetikiiruseid kuni 500 Mbit/s. “Loomulikult sõltub kliendile pakutud kiirus sellest, kas antud aadressil on vastav võrguvõimekus olemas.

Et üha kasvavaid ootusi katta, on Eesti Telekom investeerinud optilise võrgu väljaehitamisse,” lisas ta. Internetiühendusega koos pakutakse VoIP-tehnoloogial töötavat lauatelefoni. “Kuivõrd ka kõneside toimib üle sama internetiühenduse, oleme korraldanud nii, et kõne töötab probleemideta ka siis, kui parasjagu keegi teine kolleegidest kasutab internetti mahukate andmefailide alla- või üleslaadimiseks,” lisas Peets.

Alates 100 Mbit/s pakub Eesti Telekomi internetiühendusega koos standardsest lubadusest paremat teenusgarantiid ehk nii interneti kui kõneside rikkeid lahendatakse tööpäeva sees 8 tunni jooksul.

Vaata liitumistasusid. Elisa suureks eristuvuseks interneti püsiühenduse pakkumisel on see, et nad ei võta kliendilt liitumise ning ühenduse loomise eest eraldi tasu. “Eestis olemegi ainus operaator, kes ei kasseeri kaabeliinterneti ühenduse loomise eest liitumistasu,” ütles Elisa juhatuse liige Jüri Teemant. Kaabelinterneti teenust pakub Elisa kiire optilise kaabli kaudu ärikliendile Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis ning lisaks veel Sakus, Sauel. Elisa pakub ärikliendile ka võimalust luua püsiühendus raadiolingi kaudu. Ühendus luuakse üle õhu, kuid tagatud on interneti püsiühenduse stabiilsus.

Raadiolingi kaudu pakub Elisa internetiühendust igal pool Eestis, kus on läheduses Elisa tugijaam. Personaalse raadiolink-ühenduse puhul ulatuvad nii alla- kui ka üleslaadimiskiirused 50 Mbit/s. Raadiolink-teenuse puhul on maksimaalne ühenduse kiirus sümmeetriline kuni 700Mbit/s. “Suurematele ettevõtetele soovitan eelistada kaabel- või raadiolingi ühendust. Taolise kontoriühenduse puhul on kiirused garanteeritud ning ei esine kiiruste kõikumisi. Ühendus tuleb ettevõttel soetada nii, et mida rohkem on kasutajaid, seda kiirem ühendus tuleb võtta. Igale kasutajale võiks olla reserveeritud ligi 2 Mbit/s allalaadimist ning 300 Kbit/s üleslaadimist,” rääkis Teemant. Ühele 10 töötajaga ettevõttele sobib 20 Mbit/s allalaadimisega ja 10 Mbit/s üleslaadimisega DSL-tehnoloogial põhinev ühendus.

Väikefirmale sobib mobiilne internet. Väiksemate ettevõtete puhul sobib kontorisse väga hästi ka mobiilse interneti lahendus, mida pakuvad kõik turul tegutsevad operaatorid. Eri operaatorite levi kvalteet sõltub täna veel pisut teenuse tarbimise kohast, kuid need on sarnased. Tele2 tootedirektor Katrin Aron: “Mobiilne internet kontorisse sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Mobiilne internet on jagatud resurss ja seega suurtele ettevõtetele või kelle äri sõltub internetist, rohkem tasub kindlasti kaabliga internetti kasutada.” Aron tõi välja, et mobiilse interneti kiiruste puhul näiteks telefonis on Eestis pakutavad miinimumkiirused 1–2 megabitti sekundis, millega saab esmavajalikud toimingud nagu e-kirjade lugemine, meediatarbimine jne ära teha.

“Juba täna on näiteks Elisa 4G LTE võrk praktiliselt üle kogu Eesti kättesaadav ning katvuse ja kiiruste osas ületab uus teenus oluliselt 3G interneti võimekust ja võimalusi. Seega tasub kaaluda ka internetühenduse loomist kontorisse 4G LTE võrgu baasil. Seda enam, et täna pakume kontorisse statsionaarset internetilahendust 4G ruuteril,” lisas Teemant. Kui osa ettevõtte töötajaid soovib liikuvat 4G internetilahendust, siis selle võimaluse saab luua üle taskuruuteri. “Eeliseks on see, et internet on kliendiga kaasas sõltumata asukohast. Paketeerimise loogika osas saab Elisast valida nii ettevõtte üleste kui ka igale töötajale mõeldud individuaalsete pakettide vahel. Viimase puhul pakume lahendusi, kus kindla kuutasu eest saab klient kasutada piiramatult internetti, kõne ja sõnumeid,” soovitas Teemant paindlikke lahendusi.

Teemant tõi välja, et väga kiires tempos väheneb fikstelefoniside ehk lauatelefonide kasutamise osakaal. “Lauatelefoni asemel kasutavad ettevõtted kõnesidevahendina üha enam mobiiltelefoni. Elisal on siin lahendusena ärikliendile pakkuda Elisa Ringi teenus, mis seob laua- ja mobiiltelefonid ühtseks tervikuks. See tähendab, et lauatelefoninumber on töötajaga alati kaasas kogu kontori ulatuses ning ka väljaspool kontorit,” rääkis Teemant. “Lisaks on Elisa Ringi teenuses olemas ettevõtteülene kõnepostkasti teenus, võimalus luua kõnegruppe, teha konverentskõnesid, seada kõnedele prioriteetsusastmeid jne,” lisas ta.

Vaata ka kodulahendusi. Starman pakub hetkel Eesti kõige kiiremat koduinternetti kiirusega 400 Mbit/s ja see on ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kristi Reilandi sõnul hea lahendus kodukontorile. “400 Mbit/s internet rahuldab ka kõige nõudlikuma kasutaja vajadused. Sobib suuremahuliste failide, piltide ning videote alla- ja üleslaadimiseks,­ kusjuures samal ajal veebilehtede avanemise kiirus ei vähene. See kiirus annab võimaluse kasutada internetti mitme toimingu jaoks ja ka mitmes seadmes korraga.

Professionaalseks kasutuseks mõeldud pakett kõigile neile, kelle jaoks on tähtsal kohal kvaliteet ja kiirus ning ajal on kulla hind,” lisas ta. Eesti Telekom pakub nii äri kui ka kodu­kliendile 300/300 Mbit/sek üles- ja allalaadimiskiirusega ühendust, ärikliendile pakutakse ka kuini 500/500 Mbit/sek kiirust. Tasub tutvuda mõlema teenusega, sest hinnavahe on 18kordne. Samas teenuse erinevused kindlasti nii suuri hinnakääre ei õigusta. Kui ettevõttel puudub vajadus staatilise IP vahemiku järele ja veebis pakutav pole ärikriitiline, siis tasub mõelda erakliendi teenuse peale.

Lugu ilmub 24. novembri kuukirjas Juhtimine. Lisaks saab lugeda, kuidas Pindi Kinnisvaras nutisedameid kasutatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. November 2014, 09:44
Otsi:

Ava täpsem otsing