Šveits hääletab kullaturu raputust

27. november 2014, 14:47
Kui Šveitsi rahvas hääletab „jah“, siis peaks riigi keskpank ostma 1500 tonni kulda.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141127/NEWS/141129704/AR/0/AR-141129704.jpg

Pühapäeval hääletavad šveitslased, kas nende keskpank peaks suurendama kullavarusid või mitte. Ostuotsus võib raputada maailma kullaturgu.

Referendumil küsitakse rahvalt, kas Šveitsi keskpank peaks suurendama reservides kulla osakaalu 7%-lt 20%-le, lõpetama kulla müümise ja tooma välisriikides hoiul oleva kulla tagasi kodumaale. Kui Šveitsi rahvas hääletab „jah“, siis peaks Šveitsi keskpank ostma 1500 tonni kulda, mida saab jaotada järgneva viie aasta peale. Selline hulk moodustaks iga-aastasest maailmas kaevandatavast kullast umbes 70%.

Viimati küsis gfs.bern 19. novembril šveitslastelt, kuidas nad kavatsevad kuu lõpus hääletada. Pooldajaid oli 38% ja vastaseid 47%. Oktoobri lõpus olid vastavad näitajad veel 44% ja 39%, seega on kullavarude täiendamise huvilisi vähemaks jäänud.

Suurenev opositsioon

LHV analüütik Erko Rebane ütles, et kui esimesed küsitlused viitasid tõesti võimalusele, et referendumil üle 50% poolthääle kogumine võib olla tõenäoline, siis viimastes küsitlustes suurenenud opositsioon annab alust arvata, et vajalikku künnist saab olema raske ületada. „Seda võib välja lugeda ka kulla hinna liikumisest, mis antud uudiste valguses on jäänud suhteliselt vaoshoituks ning samuti frangi nõrgenemisest euro suhtes, keskpanga silmis kaugemale kriitilisest 1,20 piirist,“ ütles ta.

Juhul kui referendum peaks saama heakskiitva vastuse, mõjuks see Rebase sõnul kullaturule positiivselt, kuigi küsitav oleks efekti kestvus. Kuna Šveitsi keskpank poleks kohustatud ühe korraga kulla vajalikku osakaalu 20%ni tõstma, aitab viie aasta peale jaotatud ost hajutada mõju.

Rebase hinnangul saaks kriitiliseks teguriks kulla hinna liikumisel ostusurve suurus, mida  turul võidakse avaldada frangile. Kuna Šveitsi keskpank oleks sunnitud täiendavalt raha trükkima, et kaitsta koduvaluutat kallinemise eest, tähendaks 20% kulla osakaalu hoidmine seda, et igast trükitud frangist tuleks panna viiendik kulla alla. Mida tugevamalt seaksid investorid kahtluse alla keskpanga võime takistada euro ja frangi vahelise kursi vajumist alla 1,20 piiri, seda positiivselt tõlgendataks seda kullaturul.

Tähelepanu valuutal

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul tuleks antud olukorda vaadata rohkem Šveitsi frangi valguses. „Teatavasti on sealne keskpank pannud frangi tugevnemisele euro suhtes piiri ette tasemele 1,20 – kulda aga ostetaks ilmselt keskpanga valuutareservide eest, sh euro ja USA dollari eest,“ ütles Koppel. Tema teatel tähendaks see aga 1,20 piiri lõppu ning frangi tugevnemist. „Selle üle rõõmustaks need, kellel aktsiaid ei ole, sest nende ostujõud kasvaks,“ selgitas Koppel. „Lisaks lõppeks imporditud inflatsiooni ajastu, kus niigi kallis kohalik kinnisvaraturg on veelgi kallimaks läinud.“

Koppeli sõnul ei rõõmustaks tõenäoliselt aktsiate omanikud, sest kohalik aktsiaturg saaks ilmselt heledamapoolse nn laksu. See samm tähendaks, et frank võtaks taas sisse oma harjumuspärase koha globaalse turvavaluutana ning neid, kes kogu oma palga eurost frangiks vahetavad ning n-ö kingakarbis voodi all hoiavad, tuleks taas juurde. Läbi saaks ka ajastu, kus Šveits euroalaga üritab monetaarpoliitiliselt ühte sammu astuda.

„Seega on kullareferendum osaliselt ka referendum, kus tahetakse koht kätte näidata neile jõududele, kellel on õnnestunud tasalülitada traditsiooniline kohalik pangandussektor ja kes on sellega andnud hoobi teatud rahvuslikule uhkusele,“ ütles Koppel. Ta lisas, et otsest mõju Eesti majandusele on raske näha.

Kulla aeg lõppemas

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm lausus, et mitmed Šveitsi majandus- ja rahapoliitika eest vastutavad institutsioonid on väljendanud arvamusi antud referendumi vastu. Seetõttu ei maksa referendumit liiga kaalukaks pidada.

Sarnaselt Koppelile arvas Palm, et Eesti majandust kulla hinna areng ei mõjuta. „Eesti teadagi ei hoia juba ammu suuri kullavarusid. Kuigi kulla vastu ei kao huvi kunagi ning jõukamaks saavad Aasia riigid kasvatavad jätkuvalt kulla varusid, siis on kuld vaid üks metallidest ja toorainetest kõigi teiste varaklasside kõrval. Globaalsel turul on ka palju muid põnevaid investeerimisvõimalusi,“ märkis Palm.

Palmi sõnul on nn kulla standard majanduspoliitika ajaloos oma aja ära elanud. Näiteks vabu reserve omavatel riikidel on palju mõistlikum teenida aktsia, võlakirja ja kinnisvara hajutatud investeeringutest stabiilset tulu ning ühtlasi panustada majandusarengusse selle asemel, et kaunistada varahoidlaid kulla säraga. Palmi sõnul on kulla atraktiivsus vähenemas madala hinnakasvu kontekstis.

Palm lisas ,et samuti on oluline investeeringute optimaalset struktuuri pidevalt ümber vaadata. „Näiteks ligi 20% fikseeritud osakaalu määramine üksikule varaklassile, olgu see kuld või midagi muud, pole pidevalt muutuvas keskkonnas lihtsalt optimaalne,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2014, 14:47
Otsi:

Ava täpsem otsing