Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa ja Venemaa nägelevad Kagu-Euroopa pärast

    Vasakult: Venemaa president Vladimir Putin, Serbia president Tomislav Nikolic ning Serbia peaminister Aleksander VucicFoto: Bloomberg

    Saksamaa soovib suurendada oma tegevust Balkanil, kuna Venemaa on üles näidanud soovi laiendada oma tegevust Ukrainast ka kaugemale Kagu-Euroopasse, kirjutab Financial Times.

    Viimase vastava sammuna külastas Saksamaa president Joachim Gauck sel nädalal Sloveeniat. Erinevalt aga Vladimir Putinist, kes käis hiljuti Serbias ning veetis enamuse ajast sõjaväeparaadi vaadates, külastas endine pastor Gauck kloostrit, lennukitehast ning kutseõppekeskusi.
    Saksa parlamendi välissuhete osakonna liige Roderich Kiesewetter lausus, et Saksamaa kõrgeima ametniku visiit piirkonda näitab „pühendumust piirkonda“.
    „Me peame selliseid visiite tegema. Me peame sinna saatma rohkem eksperte, kes aitaksid läbi viia majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Me nõustume, et see maksab rohkem, kuid me peame vastama. Venemaa tuleb piirkonda kui võistleja,“ rääkis ta.
    Ukraina kriis on tekitanud Euroopa riikides hirmu, et kriis võib laieneda Ida-Euroopasse, kaasa arvatud Balkanimaadesse. Taolist muret väljendas Angela Merkel sel kuul toimunud G20 kohtumisel, kus ta märkis, et ei taha pöörduda tagasi neisse aegadesse, kui Moskva sai otsustada Ida-Euroopa eest. 
    Haavatavad riigid
    Saksamaa ametnikud tunnevad muret, et Putin, kes on Nõukogude Liidu lagunemist kirjeldanud kui 20. sajandi suurimat katastroofi, on oma fookuse sättinud ka teistele poliitiliselt või majanduslikult haavatavatele riikidele. Viimase näiteks võib tuua endise Jugoslaavia. Sloveenia ja Horvaatia on küll Euroopa Liidu liikmed, kuid ülejäänud Lääne-Balkani riigid alles teevad jõupingutusi, et liitu astuda.
    Samuti kardab Berliin, et ka Euroopa Liidu liikmesriigid on haavatavad, tuues näitena Bulgaaria, kellel on Venemaaga tugevad ajaloolised ja majanduslikud sidemed. Teised Moskva „sihtmärgid“ on riigid, kes on väga sõltuvad Vene gaasist, näiteks Slovakkia või Ungari. Lisaks eelnevatele tuuakse välja ka suure vene vähemusega riigid, nende seas ka Eesti.
    Eriti tundliku riigina märgitakse ära Serbia. Pärast 90ndatel toimunud Balkani sõdu on Serbias jätkuvalt probleeme omavahelise vimmaga. Belgrad keeldub Kosovot tunnustamast. Kui enamik Euroopa Liidu riike tunnustab Kosovot, siis Venemaa toetab antud küsimuses Serbiat.
    Kuigi Serbia peaminister Aleksander Vucic toetab riigi Euroopa Liidu suunalist poliitikat, väidavad sealsed rahvuslased, et Serbia ei tohiks iial alluda Euroopa Liidu survele tunnustada Kosovot.
    Venemaa on juba pikka aega näinud õigeusklikku Serbiat oma kultuurilise väikevennana ning on laiendanud majanduslikke sidemeid riigiga. Gazprom on näiteks kontrolli võtnud Serbia gaasikompanii üle.
    Siiski pole eelpool toodud stsenaarium ainuke, millest Berliinis kõneldud on. Saksamaa Rahvusvahelise Poliitika ja Julgeoleku Instituudi esindaja Dusan Reljic on öelnud, et tegelik probleem on hoopis Euroopa Liidu nõrkus. „Balkani rahvas tahab liituda Euroopa Liiduga ning nad pole huvitatud sellest, mida Venemaa pakub. Venemaa mõju ei ole kasvav. Euroopa Liidu enda mõjukus on alates 2009. aasta majanduskriisist halvenenud,“ kommenteeris ta. 
  • Hetkel kuum
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Ain Kivisaar: Tallinna planeerimisamet vajab suurpuhastust
Tallinna kinnisvara arendamiseks on vaja teha Tallinna linnaplaneerimisametis suurpuhastus, ütles kinnisvaraettevõtte Metro Capital juht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvara arendamiseks on vaja teha Tallinna linnaplaneerimisametis suurpuhastus, ütles kinnisvaraettevõtte Metro Capital juht Ain Kivisaar.