Nordea piiras kliendi rahavoogu

08. detsember 2014, 00:01
Rosaverde OÜ omanik Antonio Rosaverde
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141208/NEWS/141209786/AR/0/Antonio-Rosaverde.jpg

Kümme aastat Eestis elanud ja äri ajanud itaallane Antonio Rosaverde sai ebameeldiva üllatuse, kui temalt kaupu ostnud klientidele kanti raha tagasi. Nordea tagastas klientidele 30 000-40 000 eurot, mille tagasisaamiseks nägi Rosaverde mitu kuud kurja vaeva.

"Mõne ettevõtte oleks see viinud pankrotti," märkis ta. "See on õudne."

Rosaverdel on hea meel, et tema klientideks on suured ettevõtted. "Ilmselt kui oleks saanud raha Venemaalt, siis teist korda ei oleks seda saadetud," arvas Rosaverde.

Seejuures ei kuulnud ta probleemi tekkimisest mitte pangalt, vaid hoopis klientidelt, kes uurisid, miks pank saadab neile raha tagasi ja et mis on juhtunud tema äri ja temaga. Välismaal viibinud itaallane saatis e-maili Nordea peakontorisse Soomes ja helistas panga Eesti filiaali. "Uurisin, miks on minu raha klientidele tagasi saadetud ning kinnitasin, et tegemist ei ole nn musta rahaga," meenutas ta. Vastust ta ei saanud telefoni ega e-maili teel.

Rosaverde, kes on mitme panga klient, märkis, et tavaliselt pangad ei saada raha tagasi, vaid seda hoitakse, uuritakse kliendilt infot, enne kui saadetakse tagasi. "Kunagi ei saadeta raha tagasi. See on erakordne," märkis ta. "Olen Itaalias äri ajanud umbes 40 aastat ja Eestis aastast 2004, töötan elektroonikavaldkonnas ning minu kliendeks on suured ja tuntud ettevõtted. Midagi sellist ei ole ma näinud, et raha ei kanta üle," kirjeldab Rosaverde olukorda Nordea pangaga.

Kõik ülekanded olid Rosaverde sõnul tehtud korrektselt, ettevõtete nimed, selgitused jne. Rosaverde klientideks on näiteks Schindler Aufzuege and Fahrtreppen, Elseco B.V, A.S Lifttechniek B.V, Otis France, Kone. Need ettevõtted on talle iga kuu raha üle kandnud.

Saatuslik vestlus

Loo juured ulatuvad aasta taha, kui Rosaverde asutas Eestis elektrilisi valgustusseadmeid tootva ettevõtte. Sama valdkonnaga tegeleb ta Itaalias aastast 1978. Ettevõtte käivitamiseks lõi Rosaverde ka pangkonto Nordeas. Kontot avades uuriti intervjuu ajal muu hulgas, kui suured summad hakkavad kontol liikuma. Kuna tegemist oli Eestis alustava ettevõttega, ütles Rosaverde, et suurusjärk saab olema 10 000-15 000 eurot kuus. Kuna äri läks paremini kui algul arvatud, siis kasvasid klientide ülekantavad summad oodatust suuremaks.

Rosaverde sõnul heidab Nordea pank talle ette just sel vestlusel nimetatud summade ületamist. Nordea aga lükkab itaallase jutu ümber. "Kui võtta aluseks väide, et pank on piiranud kliendil konto kasutamist põhjusel, et arveldamise mahud on aja jooksul suurenenud, siis selliseid juhtumeid ei ole panga tegevuses esinenud," kommenteeris Nordea pressiesindaja Kadri Kütt. "Küll võib arveldamise mahtude suurenemine olla üheks aluseks, mille esinemisel soovib pank saada kliendilt täiendavat informatsiooni mahtude suurenemise põhjuste kohta."

Küti selgitusel lähtub pank rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ning teistest seotud õigusaktidest. "Kui klient pangale infot ei esita, võib pank sõltuvalt asjaoludest piirata kliendil arvelduskonto kasutamist," lausus Kütt.

Konkreetse isiku väiteid ei saanud ta pangasaladuse hoidmise kohustusest tulenevalt kommenteerida. Tema sõnul ei tähenda see automaatselt, et klienti kahtlustatakse rahapesus või terrorismi rahastamises. "Me lihtsalt kogume infot, mis on meile vajalik, et kliendi tegevusi mõista. Oluline on ka lisada, et sama lähenemine kehtib kõigi klientide puhul, nii residentide kui ka mitteresidentide," sõnas Kütt.

Rosaverde märkis, et tema jaoks on normaalne, et pank küsib dokumente ning ta esitab need, kuid Nordea ei võtnud neid lihtsalt vastu. "Nägime kaks päeva vaeva, et seda infot koguda. Läksime peakontorisse kohale, aga keegi ei tahtnud meiega kohtuda ega meie dokumente vaadata," imestab ta. "Nad ei aktsepteerinud meie dokumente," märkis Rosaverde.

E-kirja asemel tigupost

Üldiselt Eesti pangasüsteemi Itaalia omale eelistavat Rosaverdet üllatas, et asjaajamine käis vanamoodsalt paberkandjal. "Me elame e-riigis ja ainuke viis, kuidas Nordea minuga ühendust võttis, oli posti teel saadetud kiri," märkis ta. Nimelt juhtus kõik ajal, kui Rosaverde oli oma töö- ja puhkusereisil. Ta oli Eestist ära paar kuud ning ligipääsu oma kodupostkastile tal ei olnud.

"Nordeal olid olemas kõik meie kontaktid: kolm telefoninumbrit, e-mail, on võimalus jätta sõnum ka panga iseteenindusse. 21. sajandil on mitu muud võimalust, kuidas infot edastada," on Rosaverde hämmingus, miks talle saadeti postkasti ainult paberkiri ega antud vastust e-mailile ja telefoni teel, kui ta tundis muret, et mis lahti on.

Nordea panga selgitusel ei reguleeri seadus, mis kanali kaudu klienti tuleb informeerida ning info saadetakse kliendile tema poolt pangale edastatud kontaktandmetele.

Kommentaar:

Pank peab olema valvas
Hannes Oja, finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht

Kõnealuse abstraktse olukorra kirjelduse pinnalt on raske hinnata, missugused on juhtumi asjaolud ning mis on tinginud panga ja kliendi erimeelsuse. Ülekannete kontrollimisega on näiteks seotud panga hoolsuskohustused seoses rahapesu riskide hindamisega, mis tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest. Seaduse alusel on pank kohustatud pöörama tähelepanu kliendi tegevusele ja sealhulgas asjaoludele, mis viitavad rahapesule. Panga kohustus kohaldada hoolsusmeetmeid tähendab muu hulgas teabe hankimist ärisuhte ja tehingu eesmärgi ning olemuse kohta. Samuti ärisuhte pideva jälgimise kohustust, sealhulgas ärisuhte vältel teostatud tehingute jälgimist, isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmete regulaarset kontrollimist, asjakohaste dokumentide, andmete ja teabe ajakohastamist ning vajaduse korral tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. December 2014, 07:10
Otsi:

Ava täpsem otsing