Eesti pankade laenudebatt

12. detsember 2014, 12:15
Olavi Pakkonen (vasakult), Petri Nikkilä, Priit Perens ja Riho Unt.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141212/NEWS/141219892/AR/0/AR-141219892.jpg

Äripäev kajastab, kuidas Eesti pankade juhid tegid täna tagasivaate 2014. pangandusaastale, arutlesid makromajanduse hetkeseisu, pangateenuste tuleviku ja vastutustundliku laenamise teemadel ning suunasid pilgu ka 2015. aastasse.

Debatil osalesid:
- Priit Perens (Swedbank);
- Riho Unt (SEB Pank);
- Aivar Rehe (Danske Bank);
- Petri Nikkilä ja Olavi Pakkonen (Nordea Pank);
- Meelis Paakspuu (DNB Pank).

Kuidas on see aasta möödunud?

Nikkilä: Nordea jaoks oli see aasta hea. Me ei ole väga agressiivsed turul, pigem keskendume oma peategevusele. See on olnud hea aasta.

Perens: Sõltumata kuuldustest aasta alguses, et SKP langeb, on meil läinud hästi. Selle aasta märksõna on rekordmadalad intressid ja kuidas hoida efektiivsust.

Unt: Ootused selleks aastaks olid pisut suuremad. Üllatusi oli palju see aasta: Venemaa ja Ukraina konflikt. Oleme saanud õppetunde Leedult ja Lätilt, mis puudutab liha ja piima sanktsioone. Deposiidid on kasvanud hästi.

Paakspuu: Me oleme Eestis väiksemad kui teised. Näeme palju vaeva, et tulla uute toodetega välja. Üritame olla natukene teistmoodi. Samas jääda konservatiivseks riigipoliitika poole pealt.

Rehe: Danske on tulnud ettevõtlusturule jõuliselt. Meeskonnale ütlen, et numbrid on ilusad, aga peab jälgima kasvu. Saavutada efektiivsust on suur töö. Oleme elus.

Kas pangad on riskivabad?

Unt: Regulatsioone tuleb praegu palju sisse. Pangad kindlasti ei ole riskivabad. SEB ja Swedbank on panga järelevalve all. Eesti pangad on väga väikesed Euroopa konstekstis.

Kas regulatsioonidest on oodata muudatusi, mis mõjutavad kliente?

Perens: Regulatsioone saab jagada kolmeks: see, mis muudab panka likviidsemaks, kuidas ja mis tingimustel laenu antakse ja kolmandaks on see, et pangale antakse maksuameti funktsioon.

Paakspuu: Regulatsioonid, mis on tehtud pankadele, on suunatud suurtele pankadele. Meil on siin väiksed tegijad.

Miks pangad korjavad turult raha?

Rehe: Ma pooldan vastutustundlikku laenamist. Sellel aastal realiseerusid 2012. ja 2013. aasta eesmärgid. Ettevõtted muutusid julgemaks. Hakati investeerima, tooted ja teenused muudeti efektiivsemaks. Laenamistempo on selline, mis ei too kohe majanduskasvu.

Pakkonen: Eesti pangandussektor on väga heas seisus. Meil on probleem nõudluses. Eestis tundub, et marginaalid on suured. Ettevõtete jaoks on laenutingimised Eestis väga head.

Miks on laenumahud väikesed?

Unt: Majandus on selline. Regulatsioon majanduskasvu ümber on korras.

Perens: Kui ma vaatan Rootsi kolleege, kuhu nad raha laenavad, siis on see kinnisvara, mida ehitatakse teadusülikoolidele. See on nende eksport. See on osa Eesti majanduse omapärast, et ei ole vaja suurtesse projektidesse investeerida.

Kas järgmise aasta laenumahud kasvavad?

Paakspuu: See oleneb, mis toimub Venemaal ja sealsete sanktsioonidega.

Perens: Ma ei nõustu. Ma ei näe, et ettevõtetel on hirm, mis puudutab neid sanktsioone. Rubla kursi kõikumine mõjutab.

Unt: Kui vaatame meie majandusstruktuuri, siis Venemaa mõjutab 20% meie ettevõtteid. Järgmine aasta on sama, mis see aasta laenumahtude osas. See on parim.

Paakspuu: Järgmisel aastal püsivad marginaalid nulli lähedal.

Rehe: Me peame oleme turul konkureerivad, toome marginaalid alla.

Kas e-residentsus mõjutab panku?

Pakkonen: See on veel täpselt läbi mõtlemata. Seadus ütleb, et peame oma klienti näost näkku identifitseerima.

Unt: Kindlasti rakendub pankadele see, et me peame teadma, mis äri hakkab läbi käima. Peame aru saama, mis on kliendi huvi siis äri ajada. Kas see on põhjendatud või mitte. Et ei toimuks maksude optimeerimist.

Sel aastal on tulnud turule mitu ettevõttet, kes konkureerivad pankadega: TransferWise ja isePankur. Kas see mõjutab järgmisel aastal panga tegevust rohkem?

Rehe: Ei.

Perens: Jah. Alguses kindlasti.

Unt: Keegi ei osanud ju arvata, et SMS-laen saab olema probleem. Täna see on. Klient kannatab. Inimestel on huvi riskantsematesse äridesse siseneda. Aga kas ta saab aru, kui suur on risk? Seda ma ei usu.

31% ei saa täna eluasemelaenu.

Perens: Me tahame anda täna laenu.

Unt: Kõlab uskumatult.

Perens: 2007. aastal kirjutati, kas vaene inimene ei või laenu saada. 2009 öeldi: "Ahvid, miks te andsite laenu?" Tookord oli laenamine vastutustundetu.

Räägime üldiselt järgmisest aastast.

Rehe: Konkurents läheb järgmisel aastal aktiivsemaks, kui mitte öelda agressiivsemaks. Sanktsioonid, kui säilivad, siis mõjutavad. Valimiste hõngu on ka kindlasti tunda.

Paakspuu: Järgmisel aastal kindlasti võitlus klientide pärast on aktiivsem. Konkurents muutub aktiivsemaks.

Unt: Laenukasv ei ole eesmärk omaette. Käibekasv peaks toimuma mõistlikult. Järgmisel aastal hiilib Venemaa mõju siiski sisse. Pangad on meil tugevad ja valmis konkurentsiks. See on oluline. Uus aasta tuleb sarnane tänavusele.

Perens: Arvan ka, et tuleb sarnane sellele aastale. Intressid jäävad madalaks. Mobiilipangandus on ilmselt populaarne ja selles toimub revolutsioon.

Nikkilä: Järgmine aasta ei saa olema lihtne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. December 2014, 12:33
Otsi:

Ava täpsem otsing