Ettevõtjate esindajad: riigi läbipaistvus peab säilima

Riigikontrolli algatatud seaduseelnõu jõustumisel pole enamikel riigiraamatupidamiskohustuslastel ehk ministeeriumidel, riigikantseleil, riigikogul, presidendil, õiguskantsleril ja riigikohtul enam vaja koostada ja esitada majandusaasta aruannet, vaid nende majandusteave avaldatakse riigi majandusaasta koondaruande all.

Äripäev uuris, kas ettevõtjate esindajad peavad muudatust mõistlikuks.

Loomulikult on tervitatav, kui otsitakse võimalusi asju teha efektiivsemalt. Praegusel juhul jäi aga vastuseta küsimus, kus on ikka efektiivsus ja tekkis kahtlus, et teatud osas halveneb avaliku sektori läbipaistvus. See, et info on kõik kuskil olemas, on kindlasti ka õige, kuid vähemalt praegu on selle leidmine olnud kohati väga keeruline.

Ehk oleks olnud loogilisem, kui enne oleks tagatud see, et kogu oluline info on kasutajamugavalt ja erinevate üksuste lõikes kättesaadav, ja siis liigutud aruannete kaotamise poole. Praegu jätab muudatus pisut kiirustatud ja kummalise mulje, kuigi eesmärk võib olla õige ja põhjendatud.

Nii era- kui avaliku sektori läbipaistvus on nii riigi kui majanduskeskkonna toimimise jaoks olulised väärtused ja neis järeleandmisi teha ei ole pikas perspektiivis mõistlik. Kui läbipaistvus väheneb, väheneb ka usaldusväärsus.

Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamine on ühtviisi väga oluline, kuid teisalt ka keeruline teema ja alati on vaja lahti seletada, millest jutt käib. Ettevõtja jaoks on aruandluskohustus terviklik – raamatupidamis-, maksu- ja statistika aruandlus jne. Tervikuna vaadates on koormus kohati väga suur. Mida rohkem annaks neid siduda ja automatiseerida, seda parem. Samas kui vaadata olukorda erinevate riigiasutuste poolt, siis ei pruugi aruandluskoormus nii suur tundudagi. See on ilmselt üks põhjus, miks aruandluskoormus tervikuna vähenemise märke ei anna.

Ilmselt on ka kohti, kus mikro- ja väikeettevõtete finantsaruandlust annab vähendada, kuid eks siingi tuleb vaadata, millist mõju see omab keskkonnale tervikuna. Kui võimalusi on, tuleb neid kindlasti rakendada.

Majandusaasta aruannete mõtteks on avaliku huvi rahuldamine. Kui riik viib selle lihtsalt teise vormi ning avalikkuse huvi rahuldamine ei vähene, siis pole seaduse muudatusel midagi viga.

Halduskoormuse vähendamine on tervitatav nii riigile kui ka ettevõtjatele. Majanduskasvu liigne halduskoormus ei too. Praegu on teada, et uue raamatupidamisdirektiiviga on tulevikus plaanis vähendada ka ettevõtjate aruandluskoormust.

Kui kõnealune seaduse muudatus toob kaasa halduskoormuse vähendamise, ilma et sellega kaoks avaliku huvi rahuldamine, siis on see ainult tervitatav.

 

Autor: Merle Must