Helm: näeme rohkem kui Euroopa keskmine maksuamet

„Me näeme rohkem kui keskmine maksuamet Euroopas, meil on rohkem kogemusi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, pädevust on juba üle kümne aasta. MTA-l on selleks oma tööriistakastis kõik tööriistad olemas, ei saa hädaldada, et pole inimesi või pole raha,“ sõnas Helm täna toimunud majanduskuritegevuse konverentsil.

Ta selgitas, et summa, mida arvestatakse Euroopas käibemaksupettustest tuleva kaona, on hoomamatu number.

„Peale poliitiliste avalduste ja suhteliselt nõrkade initsiatiivide pole Euroopas ühtset algatust selle vastu võitlemiseks. Iga riik püüab teha midagi omaette, sest eri riikide vastavatel asutustel on väga erinev pädevus ja kogemus.“

„Näiteks Soome maksuameti või politseiga pole meil kuritegelikus tähenduses käibemaksupettustest midagi rääkida. Viimatisel PPA ja MTA kohtumisel soomlastega tegime aga ettepaneku seda arutada, sest on esimesed ilmingud sellest, et Eesti kurjategijad teevad oma teenuse eksporti Soome suunale,“ lisas Helm.

Maksukaotus on Helmi sõnul tavakodanikule hoomamatu raha, mida ta ei seosta oma igapäevase eluga.

„Mõned inimesed on isegi kuulnud Eesti maksuaugust, aga meie kokku korjamata maksuosa seis on Läti ja Leedu omadega võrreldes hulga parem. Palju Eesti maksukaotusest tuleb kütusest, millest on ajakirjanduseski palju juttu olnud,“ ütles ta.

„Organiseeritud kuritegevust huvitab raha. Ühiskonnas ei tajuta, et ka Eestis pole suured asjad seotud vaid narkoga, kus on veri ja laibad taga. Käibemaksupettus on alati olnud üks suur osa kuritegelikust turust,“ lausus Helm.

Maksuamet näeb, et arveveskite ja kuritegelike gruppide teenuste pakkumise teema on jätkuvalt aktuaalne.

„Kui ma kuus-seitse aastat eemal olin maksuametist, siis 2012. aastal naastes ootasid mind ees samad teemad, konveier läheb muudkui edasi. Püüame tegeleda nende juhtumitega, kus maksukahju on kõige suurem, sest kõike lihtsalt ei jõua,“ selgitas ta.

Narkovaldkonnas tajutakse Helmi sõnul hästi, et karistused on hästi suured, sageli isegi maksimaalsed.

„Majanduskuritegevuse eest on aga 1825 päeva vabadusekaotust suurim seni antud karistus, majanduskahju oli selle juhtumi puhul 300 000 eurot. Maksimaalne rahaline karistus juriidilisele isikule on viis miljonit eurot. Avalikkust aga huvitab, miks selliselt petturilt seda valget Bentleyt ära ei võeta,“ ütles Helm.

Helm selgitas aga, et suurte juhtumite kohtu ette viimiseks ja reaalsete karistusteni jõudmiseks on vältimatu tõendite kogumine pikema aja jooksul, mille vältel tekib aga omakorda täiendavalt suurt maksukahju.

„Nagu oli 2013. aastal Belokrõlovi juhtum, kui maksuamet tegi pea aasta ulatuslikku jälitamist ühele kuritegelikule ühendusele. Selleks ajaks, kui tõendid olid koos, oli maksukahju tekkinud kümnetes miljonites. Sellises juhtumis on tõendid aga A ja O, et saaks millegagi kohtusse minna,“ sõnas ta.