Starditoetus vajab häid ideid

„Arvan, et ettevõtlustoetused on mõistlikud ja kui tänu nendele veidigi tõuseb ettevõtlusaktiivsus ja areneb mõnigi suurem ettevõte, mida on juba Eestis juhtunud või tuleb juurde kas või väikseid või pereettevõtteid, siis tasuvad toetused end kuhjaga ära,“ lausus investor Mikk Talpsepp.

Ettevõtte edasine elujõud sõltub Talpsepa hinnangul aga tihti sellest, kui iseseisvalt on ettevõte suuteline alustama. Seejuures tõi ta välja, et kui ettevõtja on ise ettevõtte loomise algusest peale raha muretsenud, käib ta sellega hoolsamalt ümber.

„Kapital on alati tundlik kaotuste suhtes ning kui ohus on peamiselt asutuse EAS rahad, mitte mõne muu erainvestori või siis ettevõtte rajaja rahad, siis kardan, et kas kaasatud kapital ise on n-ö piisavalt motiveeritud, et tagada tegutsemine parimal, säästlikumal, kõige mõistlikumal viisil,“ selgitas ta.

Lisaks tõi Talpsepp esile, et praegusel ajal on maailmas väga oluline lisaks kapitali kaasamise võimalustele ka kiirus, millega saadakse vajalikud vahendid. „Ehk teatud juhtudel võib alustava ettevõtte jaoks olla kapitalist olulisem, et see protsess käiks võimalikult kiirelt,“ nentis ta.

 

Rahast rohkem on Talpsepa sõnul puudus headest ideedest. „Meil on sadu või vähemalt tuhat jõukat inimest, kelle poole pöörduda ja kui mõte on piisavalt hea, siis ei tohiks asi rahapuuduse taha jääda,“ lausus ta.

Mootor Grupi juhatuse esimees Hugo Osula pidas samuti oluliseks just ideed ennast. „Minu kogemus 25 aasta jooksul on näidanud seda, et kui on ideed ja inimesed, siis raha leitakse alati,“ ütles ta. Osula lisas, et toetab siiski EASi toetuste muudatust, sest tema sõnul on igasugune tegevus ettevõtluse lihtsamaks käivitamiseks Eestile ülioluline.

Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe pidas oluliseks kolme aspekti. „Startivad ettevõtted saavad alguse ideest, tal on loodud esimene oma toote või teenuse võrk ja kolmas valdkond, mis on oluline, on raha,“ lausus Rehe. Tema hinnangul võib keeruline olla äri startimiseks pangast raha saada, sest pankadel on omad reeglid, kuidas raha väljastada. Seega toetab ta ettevõtete võimalust saada EASilt korraga suurem summa kätte.

Swedbanki privaatpanganduse investeeringute juht Tarmo Tanilas arvas samuti, et muudatus aitab alustavaid ettevõtteid, kellel pole tegevusajalugu ja pangast võõrkapitali saamine raskendatud. „Ei ole võib-olla piisavalt inimesi ja tööjõudu, millega läbi suruda seda ideed, aga kindlasti on selliseid ettevõtteid ka, kellel on kapitaliprobleem,“ lausus ta ja kinnitas, et kiidab toetuse muutmist.

Kapitali ja hea idee kõrval pidas Mikk Talpsepp oluliseks ka ärilist nõu, mida pakub EAS alustavale ettevõttele. „EAS aitab kas või selle poolest, et paneb alustavaid ettevõtjaid enda plaane korralikult läbi mõtlema ning koostama arusaadavaid äriplaane, mida muidu nii mitmedki alustada soovivad ettevõtjad vahel tegemata jätavad,“ ütles ta.