Euroopa Komisjoni plaan: Eestisse 326 põgenikku

Plaani ühe osana kavatsetakse mai lõpus teha ettepanek ELi ümberasustamiskava kohta, mille raames tagatakse kõikide liikmesriikide peale kokku 20 000 kohta Euroopas selgelt rahvusvahelist kaitset vajavatele põgenikele. Eesti osakaal peaks olema 1,63 protsenti ehk 326 põgenikku. Sel eesmärgil nähakse 2015. ja 2016. aastaks ette 50 miljoni euro väärtuses täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid.

Vabatahtlik lähenemine. Riigikogu infotunnis rääkis siseminister Hanno Pevkur, et valitsus toetab täna vabatahtlikku lähenemist, millest kvoot on üks väga väike osa. „Tegelikult peame tegelema lähteriigiga, peame aitama neid inimesi seal, kus neil mure on,“ rääkis Pevkur. „See lahendab probleemi palju tõhusamalt kui see, et hakkame inimesi lihtsalt ümber jaotama.“

Pevkur pole isiklikult samuti kunagi pooldanud väga jõulist ja sunniviisilist immigrantide jaotamist riikide vahel. Ta kinnitas, et kui Euroopa Komisjon pakub pagulastega seoses senisest jõulisemaid meetmeid ja ka kvoote, siis valitsus arutab seda ja tuleb Riigikogu ette. Siseminister märkis, et juba praegu on Eestisse saabunud põgenike arv kasvanud kümne aastaga kümnekordseks ja hetkel on 35-kohalises Vao vastuvõtukeskuses 82 inimest. Pevkur lisas, et eilse päeva seisuga on Eestile esitatud 81 taotlust, neist 34 on tulnud Ukrainast, kümme Süüriast, kaheksa Palestiina okupeeritud aladelt ja kaheksa Sudaanist.

ERRi uudisteportaal vahendas, et konkreetsemad ettepanekud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaotamiseks ELi liikmesriikide vahel esitab komisjon maikuu lõpus. Kiireloomuliste meetmetena kavatsetakse kõigepealt kolmekordistada 2015. ja 2016. aastal Frontexi ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon suutlikkust ja ressursse.

Täna võeti vajalike vahendite tagamiseks vastu 2015. aasta paranduseelarve: kokku 89 miljonit eurot, sealhulgas 57 miljonit eurot varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondile ja 5 miljonit eurot sisejulgeolekufondile piiriäärsete liikmesriikide toetamiseks.

Teiseks tehakse ettepanek rakendada esimest korda mehhanismi, millega toetada liikmesriike, keda on tabanud rändajate ootamatu sissevool. Neljandaks plaanitakse alustada Vahemerel ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni inimkaubitsejate võrgustike lõhkumiseks ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks, toetudes sealjuures rahvusvahelisele õigusele.