Firmaautode maksustamise muutmine vajab aega

„Hetkel on muudatuse järel esitatud vaid viis deklaratsiooni. Ka peab arvestama, et vahetult enne 1. detsembrit, mil muudatus jõustus, toimusid aktiivsed müügikampaaniad ja paljud uued autod said soetatud just enne muudatust,“ rääkis Jegorov. „See moonutab pilti võrreldes sellega, mis ta oleks tulevikus juba tavapärase rakendamise puhul.“

Jegorov rõhutas, et maksulaekumine on paremaks läinud. Viimase kahe kuu laekumised on olnud umbes 25 protsenti kõrgemad kui esimese kolme kuu omad, ulatudes keskmiselt 1,5 miljoni euroni.

„Teades osa ettevõtjate seisukohti sel teemal - kohtumisi on olnud -, oleme täpsustamas erinevaid lähenemisi. Neist on vara veel pikemalt rääkida. Kindlasti räägime nii maksu- ja tolliameti ning ettevõtjatega ka edaspidi,“ vastas Jegorov küsimusele, kuidas plaanib ministeerium käibemaksustamisega seotud teemaga edasi tegeleda.

Sõiduautode käibemaksu sisendi mahaarvamise piiramist ja erisoodustust ei peaks Jegorovi sõnul teineteisele vastandama. „Igal asjal on oma mõte ja loogika. Erisoodustuse puhul on see töötaja saadud rahaliselt hinnatav hüve - maksukoormus peab olema sama nii rahalise palga kui tööandjalt saadud hüvede puhul. Seega maksukoormuse osas ei tohiks erinevust olla selles, kas ostan auto oma maksustatud palga eest või kasutan tööandja autot isiklikel eesmärkidel.“

Odav ja kallis auto

„Nad võib-olla loodavad, et kui erisoodustuse hinnad madalamaks teha, siis ei viitsita sõidupäevikuid pidada ja lepitakse 50 protsendi käibemaksu mahaarvamisega. Nii võib odavama auto puhul minna, aga kui auto on kallim ja ettevõtja võtab seisukoha, et tema tahab maha arvata 100 protsenti käibemaksu, siis igasugune erisoodustus on välistatud,“ selgitas maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis.

Erisoodustusmaksu laekumise suurenemine on tema sõnul praegu tulnud nende arvelt, kes leppisid 50 protsendi mahaarvamisega. „Lõpetasid sõidupäevikutega ja hakkasid rohkem erisoodustust deklareerima.“

„Soovitaks neil läbi lugeda kõik, mida oleme neile poolteist aastat kirjutanud, kutsuda kõik organisatsioonid kokku ja arutada nendega läbi. Mitte teha nii, et keegi kabinetis mõtleb midagi, hiljem lehest loeme ja hakkame arutama, mis valesti läks,“ ütles Lehis rahandusministeeriumile ja maksuametile. „Erinevad küsimused tuleb lahendada ja selgeks vaielda, sest meil on ka erinev arusaam, mis on töösõit ja mis mitte.“

Baltika juhatuse liige Kati Kusmin nõustus Lehisega. „See teema tuleks uuesti lauale võtta ja kuulata, mida ettevõtjad juba toona ütlesid,“ lausus ta. „Ettevõtjad ütlesid, et see ei pruugi soovitud tulu tuua. Analüüse ei tehtud ja tulemused on käes.“